Miks ei tohi väetised sattuda veekogudesse
Loodus on olnud meie loomulik ressurss juba pikka aega ja paljud meist on püüdnud neid säilitada nii kaua, kui suudame. Meie elus on aga asju, mida me teeme igapäevaelus, teadmata, et need tegelikult mõjutavad negatiivselt meie keskkonda ja ökosüsteemi. Üks selliseid asju on väetiste kasutamine ja selle mõju veekogudele.
Inimesed kasutavad väetisi erinevate põllukultuuride ja puude kasvatamiseks, et tagada saagi kasv ja kvaliteet. Kui aga väetised satuksid veekogudesse, võib selle mõju olla katastroofiline. Selleks, et mõista, miks ei tohi väetised sattuda veekogudesse, peame mõistma kuidas nad sinna satuvad ja milline on nende mõju.
Kuidas väetised veekogudesse satuvad?
Väetiste sattumine otseselt veekogudesse võib olla kas juhuslik või tahtlik. Tahtliku sissetungi põhjused on võimalik salaküttimine ja võitlus soovimatu veetaimestiku vastu. Juhuslik sattumine võib aga juhtuda läbi mulla ja põhjavee. Kui väetised on liiga lähedal veekogudele, võivad nad jõuda veekogudesse ka veevoolu kaudu.
Väetised võivad mõjutada veekogusid erinevalt. Näiteks võivad nad põhjustada veele kahjulikku õitsengut, mis muudab vee roheliseks ja ebasobivaks elusorganismide elupaigaks. Kui taime jäänused hakkavad lagunema, hakkavad mikroorganismid tarbima hapnikku, mis muudab elusorganismide eluspüsimise võimatuks. Seega tungib suur hulk keemilisi elemente, mis omakorda soodustavad ebasoovitavat taimestikku. Selle tulemusena laguneb veekogu ökosüsteem ja surevad elusorganismid, kes selles hoidusid.
Väetiste negatiivne mõju veekogudele
Väetiste sattumine veekogudesse võib põhjustada mitmeid negatiivseid mõjusid. Siin on mõned peamised mõjud, mille peame teadlikuks saama, et mõista, miks väetised ei tohiks veekogudesse sattuda.
Hapniku defitsiit
Kui väetised satuvad veekogudesse, hakkavad nende mineraalid toitma taimerestid, mis kiiresti kasvavad ja võtavad rohkesti hapnikku. Kui nende jäägid hakkavad lagunema, hakkavad mikroorganismid tarbima hapnikku, et lõpetada taime jääkide lagunemise protsess. See hapniku kogunemine võib osutuda kahetsusväärseks, kuna vee all elavad organismid võivad hapnikupuuduse tõttu surra.
Nutrientide tekke tõus
Väetiste olemasolu veekogudes võib põhjustada toitainete järsku tõusu ja põhjustada sinililleõitsengu. See omakorda võib tappa lemmiknuhtluse, näiteks kalu, kes looduslähedastes tingimustes ilusti eksisteerima peaksid. Mõned sinivetikad võivad tekitada mürgiseid aineid, mis võivad mõjutada nii teisi loomi ja inimesi kui ka olla kantserogeenid.
Kalade populatsiooni kahjustamine
Lisaks on väetised mürgised kaladele ja muud loomadele, kes veekeskkonnas elavad. Need mõjuvad mürgiselt organismidele, kelle immuunsussüsteem on nende elementidega võitlemisel võimetus. Seega vähenevad kohaliku ökosüsteemi kalaliigid ja mõne aja möödudes võivad nad ka päriselt välja surra.
Väiksema veekvaliteedi tagajärjed
Väetiste sissetung veekogudesse ennekõike halvendavad vee kvaliteeti ja vähendavad kala ning muude elusorganismide omadusi kinnituda vee keskkonnas. Väetised ja muud kahjulikud elemendid võivad kumuleeruda mitme aasta jooksul ja võimaldada keskkonnareostust, mis looduslikel viisidel ei kao.
Järeldus
Inimestena on meie kohustus tagada meie eksisteerimise ajal, et meie järelnägemisvara, on edasi antud teistele tulevastele põlvkondadele, kes elavad selles planeedil. Et me saaksime kasutada looduslikke ressursse, peame arvestama keskkonnateguriga ja võtma arvesse meie tegevusest tulenevaid tagajärgi. Väetiste sattumine veekogudesse on üks murekohtadest, mida me peame arvesse võtma. See põhjustab veekogude reostuse, mis omakorda muudab neid sobimatuks elupaigaks paljudele vee-elustikele ning on ohtlikud inimtervisele. Selleks peame tagama, et meie põllumajanduspraktikad oleksid vastutustundlikud ning väetisi ei sattuks veekogudesse.