Kui tihti valitakse Euroopa Parlamenti
Euroopa Parlament on oluline poliitiline institutsioon, mille liikmed valitakse Euroopa Liidu liikmesriikidest. Parlament vastutab seadusloomingu, eelarve ja Euroopa Komisjoni nimetamise ülesannete täitmise eest. Kuidas Euroopa Parlamendi valimised toimuvad? Mis on valimiste sagedus ja millised on valimistega seotud olulised faktid? Sellele ja paljudele muudele küsimustele vastame selles artiklis.
Euroopa Parlamendi valimiste ajalugu
Euroopa Parlament (EP) asutati ametlikult 1952. aastal, kuid kuni 1979. aastani valisid parlamendi liikmed rahvusparlamendid. Esimene euroopa valimine toimus 1979. aastal, mil valiti 410 liiget 9 liikmesriigist: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik.
Alates siis on Euroopa Parlamenti valitud regulaarselt iga viie aasta tagant, valimised toimuvad tavaliselt mais või juunis. 2019. aastal valiti Euroopa Parlamenti 28 liikmesriigi poolt kokku 751 liiget. Uue koosseisu liikmesriigid olid Tšehhi Vabariik, Küpros, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. Esimest korda osalesid ka Valgevene ja Venemaa vaatlejad.
Euroopa Parlamendi valimiste sagedus
Nagu eespool mainitud, valib Euroopa Parlament oma liikmed iga viie aasta tagant. Üldiselt on see valimistsükkel olnud stabiilne, kuid on olnud ka erandeid. Näiteks 1994. aastal valiti parlament nelja aasta pärast, kuna Itaalias leidsid kolme aasta jooksul aset neli valimist. Ja 2014. aastal erinesid valimispäevad liikmesriigiti vahemikus 22. – 25. maini.
Valimiste sagedus määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi põhikirjaga. Artikkel 10 sätestab, et parlamendi liikmed valitakse otse rahva poolt viieks aastaks. Valimiste kuupäevad töötatakse välja vastavalt liikmesriigi seadustele ja Euroopa Liidu õigusaktidele. See tähendab, et on olemas teatud raamistik, kuid liikmesriigid võivad siiski valida sobiva kuupäeva, mis sobib nende siseriikliku ajakavaga.
Kuidas toimub Euroopa Parlamendi valimised
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad nimekirjade alusel, mille esitavad erakonnad või poliitilised liikumised. Parlamendi valimistel on Euroopa Liit jagatud kaheksaks geograafiliseks piirkonnaks, milleks on Lääne-Euroopa, Põhja-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Ida-Euroopa, Balkan, Malta ja Küpros ning nn kohalike piirkondade loetelu. Erakondade nimekirjad peavad olema piisavalt mitmekülgsed, et esindada erinevaid vaateid ja huve.
Iga liikmesriik saab määrata kindla arvu kohti vastavalt selle suurusele, ulatudes kümnest Malta esindajast kuni 96 Saksa esindajani. Eestil on viis kohta. Korraga saavad liikuda vaid need kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli nimekirjas.
Interneti tehnoloogia on muutnud EP valimised oluliselt avatumaks. Kandidaatidele ja erakondadele on suurem võimalus oma platformi ja seisukohti esitleda. Valijatele on lihtsam leida informatsiooni kandidaatide taustast ja nende seisukohtadest, mis teeb valimise palju teadlikumaks. Samuti on valijatel lihtsam end informeerida online arutelude, valimisdebatide ja sotsiaalmeedia vahendusel.
Millised on EP valimisega seotud faktid
Lisaks riigi esindajate valimisele on Euroopa Parlamendi valimised seotud ka paljude muude küsimustega, nagu näiteks Airbusi subsideerimine ja metsameeste lõunapoolsete riikide toetamine.
Euroopas on ka palju teemat paljudes valimistegevuses, näiteks inimõigused, põgenike vastuvõtt, vältimatu majanduse kasv, kliimamuutused, sisserände poliitika. Iga erakond esitab oma seisukohad nendele küsimustele ja valijad saavad oma valikut teha nende seisukohtade alusel.
Kokkuvõte
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta tagant ja neil on oluline roll seadusloomingu, eelarve ja Euroopa Komisjoni nimetamise osas. Kandidaadid valitakse nimekirjade alusel ja valimised toimuvad erinevatel kuupäevadel vastavalt liikmesriikidele.
Valimispäevad võivad erineda, kuid parlament valitakse alati viieks aastaks. On oluline, et valijad saaksid informatsiooni erinevate nimekirjade ja kandidaatide kohta, et teha informeeritud valik. Valimised ei puuduta ainult riigi esindajate valimist, vaid ka suuri teemasid, nagu inimõigused, kliimamuutused ja majanduskasv.