Miks sai MRP sõlmimine võimalikuks
MRP (Material Resource Planning) on üks tähtsamaid funktsioone iga firma juhtimissüsteemis. MRP aitab juhtidel hallata varusid ja tootmist, mis omakorda suurendab tõhusust ja tootlikkust. Kuid kuidas sai MRP leping sõlmitavaks? Mis olid peamised tegurid ja takistused, millele tuli vastu astuda?
Ülevaade MRP-st
Enne kui räägime sellest, kuidas MRP leping sai sõlmitavaks, vaatame lähemalt MRP-d ennast.
MRP on juhtimissüsteem, mis aitab juhtidel hallata varusid ja tootmist. See põhineb materjalil või toote nõudel ning annab juhtkonnale vajaliku teabe selle kohta, millal mida toota ja kui palju. MRP võimaldab ettevõttel optimeerida oma tootmist, kasvatada tõhusust ja vähendada kulusid.
MRP ajalugu
MRP süsteemi ajalugu ulatub tagasi 1960. aastatesse. Sel ajal töötasid Hawkeye Divisioni insenerid IBM-is välja arvutiprogrammi Material Requirements Planning (MRP), mida kasutati algselt logistikas. MRP oli esimene tarkvara, mis kasutas andmeid arvutipõhise tootmise juhtimissüsteemi jaoks.
MRP väljakutsed
Kuigi MRP oli suur samm edasi, oli süsteemil ka oma väljakutsed. Kuna andmed pärinesid erinevatest allikatest, võisid andmete vigu olla raske tuvastada. Vigased andmed võisid põhjustada tootmise seisakuid ja suuremaid kulusid.
MRP II tulek
MRP väljakutsetele vastamiseks anti välja uued tarkvaraversioonid, mis toetasid tõhusamat planeerimist ja lisavad uusi funktsioone. Nendeks uuteks funktsioonideks olid muu hulgas müügi- ja tootmisplaani koostoime oskus, tootmisvõimsuse planeerimine ja asendustarbijate planeerimine.
MRP II suurim pluss
MRP II olulisimaks eeliseks oli aga võime luua terviklik tootmisprotsessi mudel, mis hõlmas kõiki ettevõtte valdkondi, sh müügi-, tootmis- ja tarneahelat. MRP II võimaldas ettevõtetel integreerida erinevate osakondade ja protsesside vahelisi teadmisi, et lagunenud süsteemi tööle ärgitada.
MRP II laialdane kasutuselevõtt
MRP II võeti laialdaselt kasutusele 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses. Uued tarkvaraversioonid, millele lisaks kaasati ka tootmisressursside planeerimine (MRP II), jälgisid kogu ettevõtte tootmisprotsessi, ühendas müügi ja tootmisplaneerimise, tarneahela ja raamatupidamisarvestuse.
ERP süsteemid
MRP II järel tulid automaatse tööstusliku tootmise planeerimissüsteemid (ERP), mis võeti kasutusele 1990. aastatel. ERP-süsteemid hõlbustasid tootmisjuhtimist ja logistikat, muutes tootjavate firmade igapäevase tööpäeva tõhusamaks. ERP süsteemide peamised eelised on protsesside standardimine, nende automatiseerimine ja integreerituse suurendamine.
MRP sõlmimine
Tuleme tagasi oma peamise teema juurde. Kuidas sai MRP sõlmimine võimalikuks? MRP süsteeme sai sõlmida tavalises intranetis; kuid sel ajal oli väga vähe firmasid, kes neid kasutasid ja asjatundlikud arendajad olid ka väga kallid.
MRP süsteemid hakkasid arenema kiiresti. Kuna need hakkasid muutuma märkimisväärselt efektiivsemaks, olid ettevõtted huvitatud nende kasutamisest. Kuna aga MRP süsteemide töötajad olid kallid, läksid firmad tingimusi leidma.
Seejärel hakkasid üha rohkem inimesi huvituma MRP süsteemide kasutamisest, mille tulemusel hakkasid õitsema väikesed ettevõtted, kes pakkusid MRP süsteemide arendamise teenust nii väikestele kui suurtele firmadele.
MRP eelised
MRP süsteemid pakuvad ettevõtetele palju eeliseid. Üks peamisi eeliseid on varude juhtimise parandamine. Teine peamine eelis on tootmisprotsesside optimeerimine. MRP süsteeme saab kasutada ka nõudluse ja kulusid ennustamiseks ning müügi ja tarneahela jälgimiseks.
Järeldus
MRP süsteemid on parandanud ettevõtete tootlikkust ja efektiivsust juba aastakümnete jooksul. Need on muutnud varude juhtimise ja tootmisprotsessi palju efektiivsemaks ning suurendanud ettevõtete tootlikkust. Ärid on huvitatud MRP süsteemidest, et saada rohkem teavet nõudluse ennustamise, müügi ja tarneahela kohta.
MRP lepingud said sõlmitavaks tänu MRP süsteemide kasutamise laialdasemaks muutumisele. Need on hõlbustanud ettevõtete tootmist ja varude juhtimist, muutes ettevõtte igapäevase töö efektiivsemaks. Kuigi MRP süsteemidel on ka oma väljakutsed, on need äritegemise üheks oluliseks aspektiks saanud.