Miks sai võimalikuks MRP sõlmimine?
MRP on lühend, mida kasutatakse tarnimisotsuste tegemise süsteemi nimetamiseks tootmisettevõtetes. See võimaldab ettevõtetel planeerida, millist toodangut ja kui palju neil on vaja teatud aja jooksul toota, võttes arvesse nii nõudlust, toorme kättesaadavust kui ka ressursside piiranguid.
Selle süsteemi kasutamist tootmisprotsessis on täheldatud alates 1970. aastatest. See tekkis siis, kui erinevate riikide tootmisettevõtted olid huvitatud uuest ja tõhusast viisist tootmise juhtimiseks, eriti suurtes ettevõtetes. Tänapäeval on tootmiskeskkond muutunud veelgi keerukamaks, mistõttu on MRP-st saanud hädavajalik osa tõhusa tootmise tagamisel.
Kuid siin tekib küsimus, mis põhjustas MRP sõlmimist ning mis muutis selle tänapäeval vajalikuks. Sellele küsimusele vastamiseks vaatleme MRP süsteemi kasutamise ajalugu ja selle seost tööstuse muutustega.
MRP süsteemi ajalugu ulatub tagasi 1960. aastate lõppu ja 1970. aastate algusesse. Sel ajal oli märkimisväärne surve tootmisettevõtetele leida uusi ja tõhusamaid viise tootmiseks. Tootmiskeskkond oli keerukamaks muutunud ja ettevõtted ei suutnud enam toota lihtsalt vastavalt nõudlusele. Liigne tooraine või liigne toodang võisid kajastuda ettevõtte lõppkasumis halvasti. Seetõttu nägid ettevõtted vajadust uue süsteemi järele, mis võiks võtta arvesse nõudlust, saadaolevat toorainekogust ning piiranguid ressursside osas.
MRP sõlmimise tingimuste teke tulenes ka tööstuse muutustest. Tootmine muutus massilisemaks ja seotumaks tarneahelaga. Ettevõtted pidid jälgima nende tarnijate tegevust, kelle käest nad oma toorainet said. Kui tarnijal oli probleem, tõi see kaasa tootmisprobleeme. Seega oli vaja olukorda kontrolli all hoidmiseks uut süsteemi. See süsteem viis ettevõtted edasi ajast, kus tootmine oli lihtsal moel lihtsalt tootmine, ajastusse, kus tootmine on ettevaatlik ja genereeritud olenevalt ettevõtte piirangutest.
Nii ilmnes MRP süsteem, mis võimaldab ettevõtetel koostada tootmisplaan, võttes arvesse võimalikku nõudlust, kättesaadavat toormet ning ressursside piiranguid. Selle süsteemi abil saavad ettevõtted vältida olukorda, kus tooraine on otsa saanud, toodet ei ole saadaval või ülearu toodangut on tehtud.
MRP süsteemi kasutamisega kaasnevad erinevad eelised. Esiteks aitab see vältida tootmisprobleeme, mis võivad mõjutada lõpptoodangu kvaliteeti. Teiseks aitab see vähendada kulusid, sest ettevõtted saavad suurema kontrolli oma tootmisprotsessi üle. Kolmandaks aitab see kaasa ettevõtte paindlikkuse ja reageerimisvõime suurendamisele, sest nõudluse muutumisel saavad tootmisajakava muuta vastavalt vajadusele.
Lisaks sellele on MRP süsteemi kasutamisega kaasnevad meetmed viimaste aastakümnete jooksul tugevalt arenenud. Ettevõtted, kes soovivad toota tõhusalt ja konkurentsivõimeliselt, peavad olema MRP süsteemi kasutamise osas kursis. Seetõttu on MRP sõlmimine oluline otsus ettevõttele, mis soovib oma tootmist efektiivsemaks muuta. Seda tehes saavutavad ettevõtted konkurentsieelise ning võivad olla oma valdkonna uute tootmisprotsesside eestvedajad.
Kokkuvõttes võime öelda, et MRP süsteem sai võimalikuks tänu tootmiskeskkonna muutumise ning vajadusele efektiivsemaks ja tõhusamaks tootmiseks. See on tõestanud oma väärtust aastate jooksul, aidates ettevõtetel vältida tootmisprobleeme, kontrollida kulusid ning suurendada paindlikkust ja reageerimisvõimet. Seetõttu on MRP sõlmimine oluline otsus iga ettevõtte jaoks, kes soovib säilitada oma konkurentsivõime tänapäeva keerukas tootmiskeskkonnas.