Nullkulu

Nullkulu

miks on pärnumaal palju soid?

Miks on Pärnumaal palju sood?

Pärnumaa on tuntud oma kauni looduse ja ilusate rannajoonte poolest. Seal on ka palju sood, mida sageli võib leida metsade ja rabade vahel. Mis teeb Pärnumaast sellise koha, kus sood on nii levinud?

Pärnumaal on palju soode tekkega seotud tegureid. Üks neist on Pärnu org. See org on tekkinud Pärnu jõe kandumise tagajärjel. Oru põhi on hakanud tõusma ja langema ning selle tulemusena on tekkinud palju allikad ja sood kohtades, kus maapind on madalam. Sellised kohad on tavaliselt ka väga niisked. Just vihmavesi, mis ajapikku koguneb orgu, on üks peamisi tegureid, mis soode tekkele kaasa aitavad.

Teine tegur, mis soode tekkimises olulist rolli mängib, on kliima. Pärnumaa kliima on väga niiske. See tähendab, et seal sajab palju ning õhuniiskus on suur. Nii niiske kliimaga piirkondades on sood tavaliselt väga levinud. Kõrge õhuniiskus aitab kaasa soode tekkele ja aitab säilitada niiskust neis kohtades, kus sood juba olemas on.

Lisaks kliimale mängivad soode tekkimises olulist rolli ka pinnase omadused. Pärnumaa geoloogiline alus on valdavalt dolomiit, kuid siin ja seal võib leida ka graniidist ja liivakivist koosnevat pinnavormid. Nendes kohtades, kus pinnas on happeline, on rohkem sood. Happeline muld on üks soode tekkeks hädavajalikke tegureid.

Veelgi enam, soode levikule Pärnumaal on kaasa aidanud mõned inimtegevused. Näiteks maaparandus ja metsade maharaiumine. Maaparandus vähendab vee seisakut, mis sood tekitab, ning muudab need alad sobivamaks põllumajanduseks. Metsade maharaiumine vähendab niiskust, mis aitab kaasa soode tekkimisele. Selle tõttu võibki olla näha, et metsade ja soode piiril on sood tavaliselt kõige levinumad.

Kahtlemata on sood Pärnumaal omaette loodusnähtus, mille tekkeprotsess on põnev ja huvitav. Soodele võib vaadata kui võrdselt olulistele nagu metsadele ja teistele looduslikele omadustele. Pärnumaal on sood omaette vaatamisväärsus, mis pakub oma nägemist ja kogemist ning tutvustab meile meie looduse rikkusi.