Nullkulu

Nullkulu

miks on eestis palju soid?

Miks on Eestis palju sood?

Sooaladel on Eestis väga suur roll maastiku kujundamisel. Kuigi Soomaa rahvuspark on üks kuulsamaid Eestimaa soodest, on neid tegelikult kõikjal. Mis on põhjus ja miks on Eestis nii palju sood? Selles kirjutises püüame sellele küsimusele vastata.

Sood Eesti kliimavöötmetes

Sood on looduseõnnetus, mis nõuab palju aega nende tekkimiseks. Soode jaoks on vaja spetsiifilisi kliimatingimusi ning Eestis on need koos mesikämbla ja siilikuga levinud ulatuslikult Euroopa lõuna- ja põhjaosas asuvates piirkondades. Soostunud aladele on iseloomulikud hõredad puud, madalad taimed ja suured avad.

Eesti on Läänemere idaosas asuv riik, kus domineerib parasvöötme kliima. Jaanuaris on EENpiirkonnas keskmine õhutemperatuur -4 kuni -6 °C ning juulis keskmiselt 16 kuni 18°C. Kõigi Eesti osade sajuseks ja niiskeks teeb Läänemere mõju, mis ka aitab kaasa soodesse tekkimisele.

Niiskus – soode moodustumine ja alalhoidmine

Soo on hea näide kliimamuutuste mõjust. Niiskus ja vihm on Eesti kliimat mõjutavad tegurid, mis teevad Eestis soodele sobiva keskkonna. Soo moodustub tänu aeglaselt liikuvale veekogule, mis moodustab turba. Turvasaak toimib alusena järgneva taimestiku arengule, mis koosneb samblast, turbalilledest ja erinevatest puhmastest. See taimestik aitab säilitada niiskust ja säilitada turba kasvu.

Perkametrid ja Eesti soode asukoht

Teatud kohtades Eestis on maakoostis unikaalne, mis aitab kaasa soode tekkimisele. Peaaegu kolmandik Eesti territooriumist on kaetud soodega. Piirkonnad, kus on palju sood, on enamasti reljeefilt madalad ja laugelised. Sood on ka kõige tavalisemad märgalad. Sood leiduvad sageli mitmesugustes vastuvõtlikes katendi kohtades, näiteks karstialadel, liivikutel või nõrgalt drenaažis savipinnas.

Soo kaitse ja peatamine

Nii nagu ka iga teine looduslik ressurss, tuleb seda ka sood kaitsta. Need on sageli kohad, kus elavad paljud haruldased loomaliigid ja neid on vaja kaitsta. Samuti on soode säilitamine oluline, kuna need talletavad suures koguses süsinikdioksiidi, aitavad vähendada süsinikuheitmeid ning kliimamuutusi. Kahjuks nõuavad soode peatamise meetodid rohkem raha ja tööjõudu, kui sageli on valmis kulutama.

Kokkuvõte

Eesti on täis erinevaid maastikke, kus metsad ja põllud leiduvad vaheldumisi, kuid paljud neist kohadest on kaetud soodega. Sood on ainulaadne nähtus, mis võivad meie maastikku rikastada. Need vajavad spetsiifilisi tingimusi, et tekkida ja püsida ning on enamasti seotud märjadega ja unikaalse koostisega pindaladega. Soode säilitamine on oluline ülesanne, et säilitada Eesti unikaalsust.