Kuidas Mullad Tekivad: Kõige Tavalisemad Mullatüübid Eestis
Mulla moodustumine on protsess, mille käigus tekivad erinevad mullatüübid. Mullatüüpide erinevus seisneb selles, millised ained nende koostises domineerivad. Kuidas aga mulla tekib ja millised on kõige levinumad mullatüübid Eestis?
Protsess, mille käigus mullad tekivad, on pikaajaline ja aeganõudev. Selle protsessi käigus kujunevad mullas erinevad kihid, mis sisaldavad erinevaid mineraale ja orgaanilisi aineid. Peamine protsess, mis mulla moodustumist mõjutab, on kahtlemata kliima.
Esiteks mõjutab mulla moodustumist liikumine. Liikumine on protsess, mis viib mineraalid maapinnast kaugemale. Kuumus, külm ja liigutav vesi võivad aidata mineraalidel lahti puruneda ja liikuda.
Teiseks mõjutavad mulla moodustumist bioloogilised protsessid nagu lagunemine. Kui taimejäänused ja loomade väljaheited maha varisevad, tungivad bakterid, seened ja muud lagundajad neisse, mis muudavad need toitainete rikkaks pinnaseks.
Kolmandaks mõjutavad mulla moodustumist geoloogilised protsessid nagu vulkaaniline tegevus ja muldade eostamine. Vulkaanilisest tuhast tekib suurepärane pinnas, kuid muldade eostumine on protsess, kus tuhk ja vulkaaniline materjal liiguvad maapinnale.
Kuid millised mullatüübid on Eestis kõige levinumad?
Mustmullad
Mustmullad on Eesti üks levinumaid mullatüüpe. Need võivad leiduda peaaegu kõikjal Eestis, sh ranniku- ja lageraba, kõrgsoode jasoojärvede lähedal. Mustmullad on head toitainete ja vee säilitajad ning sobivad põllumajanduseks väga hästi.
Podsolidsed muldad
Podsolidsed muldad moodustuvad hapnikurikastes piirkondades, kus on külm kliima ja nõrk taimestik. Need mullad on happelised ja nende struktuur koosneb tihedast alusmaterjalist, mille peal on õhuline mustsõrmeline kiht.
Rannakarjamuld
Rannakarjamuld on rannaalale iseloomulik muld, mis on eriti viljakas. See mullatüüp sobib hästi kariloomade ja põllukultuuride jaoks ning võib olla leitud järvede, jõgede ja ranniku linnulennult umbes kahe kilomeetri kaugusel.
Viljakad mullad
Eestis on mitmeid viljakaid muldade tüüpe, mis on sobilikud põllumajanduseks. Nende hulka kuuluvad savikud mullad, liivsavad ning turbamullad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis on palju erinevaid mullatüüpe ja need erinevad koosseisu poolest. Kõige levinumad mullatüübid on mustmullad, podsolidsed muldad, rannakarjamuld ja mitmed viljakad ja oksüdeeruvad mullad. Kuidas mullad tekivad ja millised on nende mullatüüpide erinevused, sõltub paljudest teguritest nagu kliima, geoloogilised ja bioloogilised protsessid. Kui valid oma maa harimiseks õige mullatüübi, võite oodata rikkalikku viljakust ja edukat saaki.