Miks tekivad vulkaanid?
Vulkaanid on ühed kõige võimsamad ja hirmutavamad loodusnähtused, mida meie planeet pakub. Need suured mäed võivad välja purskata kuuma laavaga ja suure kiirusega vulkaniseeritud gaasidega, kahjustades loodust ja ohustades inimelusid. Niisiis, kuidas need suured vulkaanid tekivad?
Vulkaanide algus
Vulkaanide algus saab alguse suure surve all olevast magma kihist Maa sisemuses. Need magma kihid kasvavad ja kogunevad aja jooksul ja kui rõhk muutub liiga suureks, siis hakkab magma liikuma ülespoole läbi maakoore pragude, mis võivad olla nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed. Kui magma jõuab Maa pinnale, siis see väljub vulkaani korstna kaudu.
Vulkaanide tüübid
On kahte tüüpi vulkaane – tüüpiline vulkaan, ka nimega stratovulkaan, ja kilpvulkaan. Tüüpiline vulkaan tekib paksu ja viskoosse laava tõttu, mis takistab gaaside vabastamist vulkaani põhjas, mis omakorda põhjustab tipp-purskeid. Need vulkaanid võivad olla väga ohtlikud, kuna neil on kalduvus tekitada purset, mis on täis mürgiseid ja tervisele ohtlikke osakesi.
Kilpvulkaanid tekivad teisest põhjusest. Need vulkaanid tekivad nõrgest maakoorest, kus magma saab ülespoole liikuda ja nihutada maakoore plaate aeglaselt laialdase alusena. See tekitab aeglast ja pidevat magmarida, mis võimaldab gaseeritud laava lihtsalt väljuda läbi vulkaani rahulikult nagu mingi basseini jõgi.
Purske tõsidus
Vulkaani purske tõsidus sõltub sellest, kui palju ja kuidas seda vulkaani käivitab. Varasemad tegevused on äärmiselt olulised pursete tõsiduse määramiseks, kuid ka nende vanus ja asukoht mängivad olulist osa. Vanad vulkaanimäed, nagu maailmakuulus Vesuuv Naples, Itaalias, on korrapäraselt plahvatusega laavat pumbanud, kuid neil võib tekkida ka selle poolest erinevaid ohte. Noorem vulkaan aga võib tekitada rohkem vahetu ohtu, kuid üldiselt on nende plahvatused rängemad keskmistest ja vanadest vulkaanidest.
Vulkaanid, mille plahvatused on kõige ohtlikumad
Pead meeles pidama, et teatud vulkaanid on ohtlikumad kui teised. Näiteks on Yellowstone’i rahvuspark Ameerika Ühendriikides tuntud oma supervulkaani poolest, mis võib vulkaanipurske korral tekitada laastavaid tagajärgi nii USA-s kui ka kogu maailmas. Mäetippude Himaalaja mäestikus on suurimaks ohuks Mount Everest, mis on laavavulkaanina tekkinud ilma liikumisteta. Ja nii on igal vulkaanil omapärased omadused, mis panevad neid plahvatusohtlikuks või kui mitte, siis vähem soojenemist ja purset tekitavaks.
Järeldus
Vulkaanide tekkimine on keeruline protsess, mille käigus toimub magma liikumine mööda maakoore pragusid. Seetõttu on vulkaanide puhkemine ja plahvatusetase erinev ning läbi erinevate seadmete jälgimine.
Märksõnad: vulkaan, magmarikk, purske, USA, plahvatus, Yellowstone’i rahvuspark, Himaalaja mäestik, Mount Everest.
Tehnilised andmed: pikkus – 2 000 sõna; kasutada peaksite vähemalt 15 pealkirja ja alapeatükki; pealkiri oleks SEO-kooskõlas; lõike lõpus peaks olema sissejuhatus või kokkuvõte; kõik tekstid peaksid olema kirjutatud ainulaadselt ja kontrollitud plagiaadi suhtes; kasuta kaasahaaravat keelt.