Kuigi Gröönimaa on tuntud oma uskumatu jaapani jääliustike poolest, mis tõmbavad ligi turiste ja teadlasi üle maailma, on Gröönimaal ka midagi huvitavamat – rannikualad, mis paiknevad mere ääres. Siiski on mõned inimesed hakanud küsima, miks ei ole Gröönimaal rajatud teid mere äärde. Selles artiklis uurime, miks Gröönimaal ei ole jäävabale rannikule teid rajatud.
Miks pole Gröönimaal rannikul teid?
Gröönimaa on suurim saar maailmas ja see koosneb suuresti kaljustest mägedest ja liustikest, mis on ümbritsetud merega. See muudab Gröönimaa maastiku väga keeruliseks. Rannikul asuvad aukartustäratavad fjordid, lahed, saared ja kaljud ning jäämassid, mis on järsud ja kaljuvahe. Kõik need takistavad maanteed rajamast.
Gröönimaal on rannikupiirkond karmis kliimas ja lühikeses büroohooajal kähmude teel liikuva transporditeenuse pakkumine on keeruline. Ainult mereliiklus ja lennuliiklus on kättesaadavad valikud, kuna Gröönimaa sisemaa on liiga raskesti ligipääsetav.
Kui rääkida infrastruktuurist, siis Gröönimaa asustus on väga väike ning näiteks Nuuki linna piirkonda elab rohkem kui kolmandik elanikest, nii et ei ole mõtet investeerida riigi rahalisi ressursse, et rajada teid piirkondadesse, kus pole palju elanikke, nii et valitsus keskendub rohkem Nuuki ja teiste suuremate linnade arengule. Kuid ranniku korraldamine loodusliku turismi eesmärgil on edendatud.
Gröönimaa pinnase kiht on stabiilne ning selle tõttu on teede rajamine keeruline ja kulukas. Kuna Gröönimaa kliima on väga ekstreemne, langeb temperatuur talvel alla -35 kraadi ja suvel ei tõuse temperatuur kohati +10 kraadi, mis hävitab maanteed ning teed on vormitud ning viimasel ajal ilmastikutingimuste räside tõttu ka lõhkunud. Selle tõttu võib ehitev ja lisaks hooldamine olla kulukas ettevõtmine.
On ka selge, et Gröönimaa elanike veoautovõrgustik ei ole veel nii hästi välja arenenud nagu enamikes teistes riikides. Gröönimaa tundub nii suur, kuid asula suurus ja inimasukohtade hulk on väike. See tähendab, et teede ehitamine pole lihtsalt jätkusuutlik. Teed oleks lihtsalt liiga kulukas ettevõtmine, mis võib viia sellele, et kohalikud hinnad tõusevad kõrgemaks ja kogukonna jaoks ei ole see kasulik.
Samuti on paljud Gröönimaa rannikualad ka geoloogiliselt aktiivsed ja teede ehitamine võib kahjustada miljööd ja taimestikku. Gröönimaa on ka hinnatud kui “looduse hoidmise pärli” kohta, kes soovib säilitada oma loodusressursse ja kaitsta oma maalilist loodust.
Looduse säilitamise eesmärgi saavutamise osas ei ole teede ehitamine mere äärde kõige parim viis Gröönimaa looduse või elanike jaoks. Selle asemel on valitsus keskendunud rohkem rannikualade turundamisele ja edendamisele loodusliku turismi eesmärgil, mis annab kogukonnale võimaluse ja rahalisi vahendeid kohaliku majanduse kasvatamiseks. Gröönimaa valitsus kavatseb jalgrattaradadega ühendada kohalikud kogukonnad, et luua infrastruktuuri süsteem, mis on ökoloogiline, hõlbustab võimalikult väheseid kasvuhoonegaase, neist suures osas põhjustatud kohaliku transport ja arendab kogukondade ühendust kasutades ühistransporti. Investeerimine rannikupiirkonna turismisektorisse on kõikehõlmavam ja loob Gröönimaal kohalikele rohkem töökohti.
Lõppsõna
Gröönimaa rannikut, eriti jäävaba rannikut, külastab aastaringselt suur hulk turiste. Neil reisijatel on võimalik kogeda Gröönimaa uskumatut loodust, sealhulgas meeliülendavaid vaateid jaapani jääliustikele, saartele ja fjordidele. Ehkki Gröönimaa ranniku infrastruktuur pole nii arenenud kui mõne teise riigi oma, ei ole teede ehitamine kõige parim viis Gröönimaa looduse või elanike jaoks. Gröönimaa valitsus keskendub rannikupiirkondade turismi edendamisele, kasutades jalgrattateid, et parandada jätkusuutlikkust, jäeti lõhkumata pehme paks lumi ning samal ajal säilitada Gröönimaa looduslik ilu ja kaitsta rikkalikku taimestikku. Kuigi teede ehitamine võib olla liiga kulukas ja takistada kogukonna arengut, on Gröönimaa eesmärk luua kaasaegne ja keskkonnasõbralik turismisektor, millel on rannikul säilinud säilivad vaated.