Miks ei ole Kasari jõel kärestikke?
Kasari jõgi asub Lääne-Eestis, läbides Läänemaa ja Pärnumaa piirkondi enne suubumist Läänemere Kõiguste lahte. Tegu on ühe siinsetest olulisematest jõgedest, millele võiks oodata mistahes jõgile tavapäraseid kärestikke ja juga. Kahjuks erineb Kasari jõgi teistest Eesti jõgedest selle poolest, et kärestikke ei ole. Aga miks see nii on?
Kärestiku mõiste
Enne Kasari jõe nõrga sette ja kalda vaheliste tõusude ja mõõnade põhjuse otsimist, on oluline selgitada, mida me mõistame jõe kärestiku all. Kärestik on ala, kus jõe vesi langeb kiiresti ja üle terava kaljuserva, põhjustades muljetavaldava veekihi, vahuliste keeriste ja loodete. Kärestikud on märkimisväärseks turismiobjektiks ning mõned tuntud kärestikud Euroopas on näiteks Verzasca jõel Šveitsis, Ardèche jõel Prantsusmaal ilma loomuliku oja ja Soča jõel Sloveenias.
Setete ja reliefimeetodite mõju
Peamised tegurid, mis mõjutavad kärestikke jõgedel, on erisused voolus, reljeefi erinevused, kõvaduse erinevused, kalajahu ja muud keskkonnategurid. Kasari jõe puhul on siiski puudujääv kärestikuteoses seotud peamiselt nõrga settega. Kaasaegsel ajal on jõgede settepõhjad ja nende omadused olulised tegurid jõe käitumises ning määravad rolli kärestike ja teiste sellesarnaste loodusnähtuste tekkimisel. Jõekaldad on ilmselt Kasari jõe kärestiku puudumise teiseks põhjuseks. Kataklüsmaatiline tegevus võib muuta reliefi juhuslikul tasemel ning Kasari jõgi ei läbinud meie kaardistuste ajal ühtegi sellist tegevust, mis toob meid vastuseni, miks jõe kärestikud puuduvad.
Kasari jõe ajalugu
Oluline tegur jõuvoolu käitumisel on ka jõe ajalugu. Kasari jõe ajalugu on terve Eesti jaoks oluline, sest just see jõgi on riigiga seotud kõige rohkem. Ajalooliselt on Kasari ümbruskond olnud asustatud ja põllumajanduslikult kasutatud ala juba aastasadu. Muuhulgas toimetasid siin jõesaeveskid ning kaubelda võidi ka kaugemate piirkondadega. Sellest tulenevalt on jõgi tugevalt muutunud. Tänapäeval võib tajuda, et meie “looduslik” jõgi on inimkäte põhjalikult ümber kujundatud ja Kasarin ei ole iseloomulikke kärestikke seetõttu, et see on pigem tehisjõgi kui ehtne voolujaam.
Kokkuvõte
Seega võib öelda, et kärestiku puudumine Kasari jõel on mitmete faktorite kombinatsioon. Kuna jõgi on kogu oma ajaloo jooksul inimese poolt kujundatud ning lisaks sellele on sealsetel jõekallastel nõrk settekiht, ei ole kärestikke ilmselt loomulikul teel tekkinud. Siiski, Kasari jõe kärestiku olemasolu küsimus on peamiselt küsimus geoloogilistele muutustele ja aastakümnete ning -sadade perspektiividele, selle voolu tingimustele ja ajaloole ning kultuurile, millel on selle jõega tugev seos. Kõige tõenäolisem, et sellest puuduvast kärestikust hoolimata on Kasari jõel mitmeid kauneid vaateid ja turismiobjekte, mis meelitavad siia igal aastal palju inimesi.
Word count: 425.