Kes leiutas trükikunsti
Trükikunst on ajaloo üks suurimaid leiutisi, mis muutis maailma igaveseks. Enne trükikunsti leiutamist olid raamatud ja kirjad käsitsi kirjutatud ja kopeeritud, mis oli väga ajamahukas ja kulukas. Selle leiutise teadmine võib sind üllatada, kuid leiutaja oli Hiina kodanik nimega Bi Sheng.
Bi Sheng sündis Hiinas umbes 990. aasta paiku. Ta oli polüglott, st et ta rääkis mitut keelt. Bi Sheng oli huvitatud raamatute valmistamisest ja kui ta märkas, kuidas raamatuid käsitsi trükiti, hakkas ta mõtlema selle üle, kuidas protsessi kiirendada.
Bi Shengi trükimasin erines täiesti kaasaegsest trükimasinast. Tema masina põhikomponent oli puidust raam, mis sisaldas väikeseid valukarpe. Iga karbis oli üks täht. Bi Sheng kasutas selleks vaha, mida valas karpi, et moodustada kujutis. Seejärel jäi vaha kõvaks ning hõõrdumisel kuuma tindi või värvi peale jääb tekst paberile.
See trükitehnika oli väga efektiivne, kuna iga valukarp sisaldas ühte tähte ja neid oli võimalik kiiresti vahetada. Bi Shengi trükimasin võimaldas trükkida ühe lehekülje kümmekonnas minutis. See oli oluline läbimurre, mis muutis raamatu ja kirja kättesaadavuse.
On interessantne märkida, et trükitehnika ei jõudnud Hiinast alguses maailma teistesse paikadesse. See sildistati kohalikuks imeks ja oli peamiselt piiratud teadmistega õpetlaste ja keisrite kohtadega. Siiski viidi trükitehnika Korea kaudu Jaapanisse ja sealt juba Euroopasse. Tuntud reisija Marco Polo kohtus Bi Shengi leiutisega, kui ta Hiinas käis.
17. sajandil algasid trükimasinate tootmine ja levitamine Euroopas. Lihtsamate trükimasinate valmistamiseks oli vaja metallist valukarpe ja rauast raami. 1455. aastal valmistas Johannes Gutenberg esimese Euroopa trükimasina, mis töötas põhimõtteliselt samal viisil nagu Bi Shengi trükimasin. Gutenbergi leiutis oli aga alguseks kirjutamissüsteemile jobutamisele, mis jõudis viimaste põlvkondadeni.
Gutenbergi leiutis tõi kaasa trükiladu ja romaani kasutuselevõtu, mis omakorda tõi kaasa suurema lugemisoskuse ja teadmiste avalikkusele. Ajastul, mil haridus oli privileeg, muutus trükikunst massidele kättesaadavaks. See aitas kaasa revolutsioonilistele, ideoloogilistele ja tehnoloogilistele muutustele kogu maailmas.
Kokkuvõte
Trükikunst on olnud inimtsivilisatsioonile hindamatu leiutis, mis on muutnud kirjutamist, kopeerimist, raamatute valmistamist ja teadmiste levitamist. Bi Shengi leiutis oli läbimurdeline ning lõi aluse tõhusamatele trükimasinatele, mis tõid kaasa suurema lugemisoskuse ja teadmiste kättesaadavuse üle maailma. Gutenbergi leiutis suurendas tuntavalt trükilao levikut maailmas, mis võimaldas usinalt kasvada kirjaoskuse kõrgemaid tasemeid ning avas uue maailma võimalusi. Kuni tänase päevani on trükikunst peamine viis lugemiseks kodus, koolis ja erinevates teadusalastes vallas, edendades sellega inimarengut ja teadmiste kättesaadavust.