Miks Ta Seda Teek?
On sageli huvitav teada, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad. Mõnikord tundub, et mõned inimesed teevad asju ilma sisemise loogikata. Kuid kas see on tõsi? Kui mõelda rohkem, võivad meie teod olla tõesti selged ja mõistetavad. Selles artiklis uurime, miks inimesed teevad otsuseid ja käituvad nii nagu nad käituvad.
Psühholoogilised protsessid taustal
Inimesed ei tee otsuseid tühjalt kohalt. Meie mõttete süsteemid koosnevad erinevatest osadest, näiteks emotsioonidest ja soovidest, mis mõjutavad meie teadvust ja alateadvust. Psühholoog Nina Browni sõnadega: “Inimese mõistus alati töötab, isegi kui ta magab.” Seega on meie teod seotud isiklike motivatsioonidega, mis tulenevad meie elust, soovidest ja eesmärkidest.
Üks oluline tegur, mida tuleb arvesse võtta, on kahest teooriast tuntud kognitiivne dissonants. Alates 20. sajandi 50ndatest aastatest, hakanud sotsiaalpsühholoogid Leon Festinger ja James Carlsmith uurima inimeste käitumist, kui nende enda uskumused ja väärtused on vastuolus nende poolt tehtud otsustega. Tulemuseks on need vastuolulisused tekitavad inimeses stressi, mida nad püüavad lahendada. Kognitiivne dissonants on protsess, mille kaudu inimene kohandab oma mõtteid ja käitumist, et vältida vastuolusid. Näiteks: inimene, kes suitsetab (teades, et suitsetamine võib tema tervisele kahjulik olla), püüab vähendada rahutustundega kognitiivset dissonantsi arvamusega, et “suitsetamine aitab stressi leevendada”.
Teine oluline tegur, mida tuleks arvesse võtta, on ka inimtaju. Teadlaste sõnul ei ole tajumine kunagi passiivne või objektiivne. Inimene tajub maailma oma mõtete kaudu ja tema tajuvõime mõjutavad näiteks välised stiimulid, varasemad kogemused ja eelarvamused. See tähendab, et iga inimene teeb oma otsused teatud mõjutuste all.
Miks inimesed tajuvad teatud olukordi erinevalt? Vastus võib peituda sellest, kui keerulised on need olukorrad. Kognitiivsetele protsessidele on keerulised olukorrad suureks väljakutseks, sest nad nõuavad rohkem tähelepanu ja keskendumist. Kuna inimesed ajuga suunavad oma tähelepanu ühest asjast teise, siis ka saavutavad nad mõnikord taju muutuse. Näiteks võib inimese tunnetuslik reageering sõltuda sõnadest, millega teda kõnetatakse, sellest, kas ta istub või seisab jne.
Kuidas saaksid need teadmised aidata meil mõista, miks inimesed teevad otsuseid?
Esiteks, kuna iga individuaalsel on tema/hänen soovid kindlaks määratud, muutub selgemaks, miks inimesed saavad reageerida samadele asjadele erinevalt. Kui inimese ajus toimuvad teatavad psühholoogilised protsessid, saab see mõjutada tema taju ja seda, mida ta otsib. See võib tähendada, et inimene võib otsustada mitte tegutseda, sest tal on ärevus või kartus.
Teiseks, on teadmised kognitiivsest dissonantsist võib ennustada inimeste käitumist. Näiteks on see oluline, kui püüda mõista, miks inimesed hoiavad kinni oma arvamustest ja otsustest, mis võivad tunduda enesele kui veidi vastuolulistena. Selleks, et inimene saaks tagasi rahuliku tunde alles siis, kui tema uskumused ja tegelikkus on harmoonias, võib ta juuri muuta oma uskumuste ja tegelikkuse vahel.
Kolmandaks on teadmised psühholoogiast kasulikud, et ehitada paremaid suhteid teistega. Inimestevahelised suhted ehituvad vastastikuse mõistmise ja empaatia peale. Kui mõistame inimese käitumist, siis on neil kergem mõista, miks tahame seda, mida tahame. Lisaks sellele võib teabe ja mõistmise jagamine aidata sellele, et välja töötada uusi ja paremaid viise, kuidas saaksime maailma mõista ja kuidas teistega lahendada oma erimeelsusi.
Kokkuvõte
Inimkäitumine on keeruline teema, mis sõltub paljudest psühholoogilistest ja füsikaalsetest teguritest. Mõistes, miks teised inimesed käituvad nii nagu nad käituvad võib olla keeruline, kuid selle mõistmine on alati kasulik. Teadmised psühholoogiast aitavad meil mõista, kuidas inimesed teevad otsuseid, millised on nende motivatsioonid ja soovid, kuidas nad tajuvad maailma ning mida nad tunnevad. Mõistmine on alati väärtuslik, kui ootame paremat suhtlust teistega, väärtustame mõistmist omaenda käitumise ja mõtlemise käigus või lihtsalt otsivad uusi tingimusi selleks, et paremini maailma mõista.
Eespool kirjeldatud juhtumid peaksid pakkuma piisavalt ressursse selleks, et mõista, “Miks ta seda teeb”. Võimalik, et need juhtumid leiavad kajastamist ka Sinu igapäevaelus, mille käigus võid analüüsida nii iseennast kui ka teisi. Kuid alati tasub meeles pidada: inimkäitumine ja teadmised, mis seda maailma mõjutavad, on mitmekesised ning puhtalt sotsiaalpsühholoogiat kasutades ei suuda me neid täielikult lahendada. Siiski saab alati teadmistele toetudes paremini mõista ja tervitada olukordi, mis meie ümber toimuvad.