Nullkulu

Nullkulu

kui suur on tavaline pulsisagedus?

Kui suur on tavaline pulsisagedus

Pulsisageduse mõiste tähendab südame löögisagedust, st seda, kui palju kordi lööb meie süda minutis. Nagu võiks arvata, siis tavaline pulsisagedus võib varieeruda vanuse, soo ja füüsilise koormuse järgi. Allpool vaatleme lähemalt seda, mis on tavaline pulsisagedus ning millist rolli see omab tervises ja treeningutes.

Mis on normaalne pulsisagedus?

Tavaliseks pulsisageduseks peetakse 60-80 lööki minutis, kuid see võib varieeruda sõltuvalt erinevatest faktoritest. Näiteks on tavaline, et kui oleme rahulikus olekus, näiteks istudes televisiooni vaadates või raamatut lugedes, lööb meie süda 60-100 lööki minutis. Füüsilise aktiivsuse ajal aga võib pulsisagedus tõusta kuni 150 lööki minutis.

Vanusest sõltuv tavaline pulsisagedus

Vanus on üks oluline faktor, millest sõltub tavaline pulsisagedus. Noorematel inimestel on tavaliselt madalam pulsisagedus ja see tõuseb kõrgemas vanuses. Siin on mõned vanusegrupid ja tavalised pulsisagedused nendele gruppidele:

– Vastsündinud: 120–170 lööki minutis
– Lapsed: 80–120 lööki minutis
– Täiskasvanud: 60–100 lööki minutis
– Vanemad täiskasvanud: 60–100 lööki minutis

Soolise sõltuvusega pulsisagedus

Tavaliselt on naiste pulsisagedus veidi kiirem kui meestel. See on tingitud peamiselt sellest, et naiste süda on tavaliselt väiksem ja peab seega kiiremini verd pumpama. Tavaline pulsisagedus meestel on 70-80 lööki minutis, samas kui naistel on see 75-85 lööki minutis.

Füüsilise koormuse mõju pulsisagedusele

Pulsisagedus sõltub ka sellest, kui aktiivne oleme. Füüsilise koormuse ajal tõuseb pulsisagedus, kuna süda peab verd kiiremini pumpama, et lihaseid toita. Treeningu ajal on oluline püüda hoida pulsisagedust kindlas vahemikus. Seda nimetatakse südame löögisageduse tsooni hoidmiseks või südametsooni treeninguks.

Korralik südame löögisageduse tsoon aitab parandada keha võimekust hapnikku imada ja hapniku tarbimist. Keskmiselt peaks tavaline inimene oma südametsoonis treenima 20-60 minutit päevas, 3-5 korda nädalas. Kui treenitakse väljaspool südametsooni, ei arene keha samamoodi ja tulemused on kehvemad.

Treeningu ajal peaksime oma pulsisagedust jälgima ja selle tsooni hoidmiseks on kehal vaja piisavalt puhkust ja vedelikku. Pärast treeningut peab keha taastuma ning ka puhkeolekus ei tohiks pulsisagedus olla liiga kõrge. Kui pulsisagedus on liiga kiire või liiga aeglane, võib see viidata mingile terviseprobleemile.

Kokkuvõte

Tavaline pulsisagedus sõltub vanusest, soost ja füüsilisest koormusest. Südame löögisagedus on oluline näitaja treeningutes ning pulsisageduse vahemikku hoides, saame parandada tervist ja keha vastupidavust. Treenerite ja spordiarstide poolt soovitatud südametsooni treening aitab optimeerida treeningutulemusi ning tulevikus olete võimelised füüsilise koormusega paremini toime tulema.