Kui Vana on Maa?
Maa on meie planeedil üks vanimatest asjadest. Kuid millal täpselt see loodi ja kui vana see on? Sellele küsimusele vastamiseks peame sukelduma astronomiateaduste, füüsika ja geoloogia teooriatesse. Selles artiklis räägime sellest, kuidas Maa moodustus, kuidas teadus seda mõõdab ja mis on teadlikkuse taga selle kohta, kuidas meie planeet tõeliselt välja näeb.
Mõned teadlaste arvates tekkis Maa koos päikesesüsteemiga ligikaudu 4,6 miljardit aastat tagasi tiheda tolmupilve kokkutõmbumise tulemusena. Praeguseks on geoloogide tähelepanu sellele, kuidas Maa moodustus oma praeguse geofüüsikalise seisundini. See hõlmab maakera raskuse ja koostise uuringuid, erinevate planeetide teaduslikke võrdlusi ning isegi metafüüsilisi küsimusi.
Maa on ajaloos palju muutunud ning selle vanus on teada mitmete radiomeetriliste meetodite abil, mis kalkuleerivad mineraalide vanust. Teatud isotopide erinev tõenäosus lagunemiseks on erinevate mineraalide puhul väga erinev ning võimaldab seega neid uurida kui kvantitatiivsete andmepunktide kogu. Need andmed näitavad, et vanimad kivimid Maal pärinevad enam kui 4 miljardi aasta tagusest ajast.
Geoloogide poolt tuntakse Maa ajalugu viiest peamisest ajastust ehk eoonist, millest igaüks on jagatud erinevateks perioodideks. Vanim neist on Arheaeg, mis kestab umbes 4 miljardit aastat. Nimelt sel ajal loodi Maa ja tihe atmosfäär ning sellele järgnes Hadeikum, mis kestis umbes 500 miljonit aastat. Selles ajaskaalas peegelduvad mitmed pealetulevad vulkaanipursked, šoki lained ja asteroidijäägid.
Maa on tõeliselt unikaalne planeet, kuna see on ainus planeet meie päikesesüsteemis, mis tänase päevani elusolendite elu toetab. Selle atribuudi põhjuseks on Maale just õige atmosfääri koostis, veeteede võrgustik, mis võimaldab hapnikku genereerida ja elusolenditel võimalust hapnikku hingata. Kui võrrelda Maa teiste planeetidega, siis selgub, et Maa on tõeliselt eriline planeet ja sel on palju, mida uurida ja mõista.
Kuidas mõistame me maa? Üks peamisi viise, kuidas seda teha, on hindamaks mägede ja orgude maastikku. Need unikaalsed maamoodustised on tõendid planeedi vanuse ja ajaloo kohta ning need võivad paljastada ka vulkaaniepisoode ja ulatuslikke tektoonilisi toiminguid. Samuti võib uurida taime- ja loomaliikide elu tsüklit, mis viitavad geoloogiliste protsesside kestusele.
Kuid kratereid ei teki ainult asteroidide kokkupõrkel Maaga. Uue maastiku loomiseks on ainsaks vajalikuks teguriks vulkaanilised protsessid, mis võivad luku taga olnud geoloogilised pinged vabastada ja maalihked saavad muuta kontinentide moodi. See põhjustab tihti maavärinaid ja muid looduskatastroofe. Geoloogia on töö, mis pöörab tähelepanu nii Maa ajaloole kui selle tulevikule. Tihti kasutatakse geofüüsika meetodeid, et planeeti täpsemalt uurida.
Järeldus
Loodus on uudishimulik nähtus ning kuna inimesed oleme saanud selle kulgud mõningal määral mõista, siis on meie käes suur vastutus tagada säilitada see loodus tulevastele põlvedele. Loodetavasti näitasid need faktid, et Maa on planeet, mis on täis seletamatuid saladusi ja uusi avastusi, mis ootavad meid uurimaks. Kahtlemata on see üks rikkalikumaid uurimisvaldkondi ning ootame huviga, mida uued avastused selle suurepärase ja ilusa planeedi kohta võivad tuua.