Nullkulu

Nullkulu

kus filmiti tõde ja õigus?

Kus filmiti Tõde ja Õigus

Tõde ja Õigus on Eesti kirjaniku Anton Hansen Tammsaare kuulsaim töö. Raamat kajastab Eesti elu, ajalugu ja kultuuri ning on ühtlasi Eesti rahvaühenduse sümbol. Kogenud filmirežissöör Tanel Toom otsustas raamatut ekraanil jäädvustada, mis on pälvinud suurt tähelepanu nii Eestis kui ka välismaal.

Tõde ja Õigus on lugu Andres ja Krõõda elust Eesti metsatalus 19. sajandil. See on lugu pettumustest, armastusest, perekonna ja ühiskonna väärtuste võitlusest. Film jutustab eelkõige nende kahe inimese võitlusest nii iseenda kui ka looduse ning inimestega.

Tõde ja Õigus lavastati 2019. aastal, suuresti Lõuna-Eestis, aga ka Tallinnas ja Tartus. See on esimene film, mis on võitnud südamed nii publiku kui ka kriitikute seas. Paljude meelest on see Eesti kõige paremini tehtud film.

Filmimeeskond kasutas võttekohtadena peamiselt Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti alade maalilisi kohti. Osad stseenid filmiti Tallinna vanalinnas ja ka Tartus. Kõige olulisem võttepaik oligi aga Vastse-Roosa, kus see metsatalu, millest raamat räägib, asub.

Kuna Tõde ja Õigus on Eesti rahvuseepos, pöörati filmi tegemisel erilist rõhku ajaloolisele autentsusele. Kõik detailid, alates rõivastusest ja interjöörist kuni maastiku elementideni, oli hoolikalt välja valitud, et anda vaatajatele võimalus elada kaasa reaalsele ja ajaloolisele maailmale.

Ekskursandid ja filmi fännid tungivad tihti peale Vastse-Roosa metsatalus asunud filmitegemise kohtadele ja ei ole harvad juhud, kui neid õnnitletakse nende panuse eest Eesti kultuuriloolisse pärandisse.

Tõde ja Õigus on aasta üks kõige tähelepanuväärsemaid filme, mis pakub haruldast võimalust Eesti metsatalu elu kaasa teha. Filmi võttepaigad on praegu turistide seas väga populaarsed. See on Eesti ajaloo, kultuuri ja rahvuslike väärtuste pärand, mis tuleb hoolikalt tutvustada järgmistele põlvkondadele.

Tõde ja Õigus on läbi aegade üks populaarsemaid Eesti raamatuid ning on saanud terves maailmas tuntuks. See on osa meie rahvuse ajaloost ja kultuurist ning sellest tehtud filmist on nüüdseks saanud osa meie kinokultuurist. Loodame, et see inspireerib ka tulevikus noori eestlasi austama oma pärandit ja kultuuri.