[Note to the reader: This article is written in collaboration with “meieõigus”, an Estonian law firm, which specializes in providing legal services to private individuals and corporate clients. The information contained in this article does not represent legal advice, and readers should seek legal advice from a qualified attorney if they have any legal questions or concerns.]
Kui sa oled kunagi kuulnud sõna “õigus”, oled sa kindlasti mõelnud, mis see täpselt tähendab. Sellele küsimusele vastamiseks peab meil kõigepealt mõistma, mis on seadus ja selle roll ühiskonnas. Seadused on ühiskondlikud reeglid, mida inimesed peavad järgima, et tagada ühiskonna toimimine. Õigus on õigusemõistmise süsteem, mida kasutatakse seaduste kohaldamiseks.
Mis on õiguse alused?
Õiguse alus on erinevates kultuurides erinev, kuid kõigis õigusmõistmise süsteemides on mitmeid elemente, mis on ühised. Need järgmised alused on:
Tõejärgsus:
Tõejärgsus on õigusmõistmise põhiline alus. Kui otsus tehakse kohtus, peab see põhinema faktidel, mitte eelarvamustel või emotsioonidel. See tähendab, et kohus püüab leida tõsiasju, mis toetuvad tõenditele, mitte oletustele või arvamustele.
Võrdsus:
Teine oluline õiguse aluseks on võrdsuse põhimõte. See tähendab, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on sama õigus seaduslikule kaitsele. Võrdsus on ka tõhusa õigusmõistmise alus.
Õiglus:
Õigluse kohaldamine on õigusemõistmise põhiline eesmärk. Kui kohtunik langetab otsuse, peab see olema õiglane ja mõistlik kohtupidamine. See tähendab, et kohtunik otsustab õiglaselt, mitte ei anna ühele poolele eelist.
Seaduslikkus:
Seaduslikkus on õigusemõistmise üks põhiõigusi. Kohtunik peab otsuse tegemisel alati lähtuma kehtivatest seadustest.
Kuidas töötab õigussüsteem?
Eesti õigussüsteem koosneb kohtumenetlusseadustiku, perekonnaseaduse, tsiviilseadustiku, karistusseadustiku ja mitmete teiste seaduste kogumitest. Kohus kohaldab seaduseid juhtudel, kus vaidlus ei saa lahendatud muul moel. Kohus on peamine organ, mis vastutab seaduste kohaldamise eest õiguskaitse tagamiseks.
Kui isik või ettevõte on kahtlustatav kuriteos, algatatakse kriminaalmenetlus. Kui vaidlusel on tsiviilõiguslik iseloom (nt kahe ettevõtte vaheline vaidlus), algatatakse tsiviilmenetlus. Kõigil juhtudel, kus kohus peab otsustama, milline pool on õige, on tavaline kohus kuulata süüdistatavat enne otsuse langetamist.
Millised on õigusemõistmise väljakutsed?
Hoolimata seaduste olemasolust ja kohtunike pingutustest õiglust tagada, on õigussüsteemi edukus mõjutatud mitmetest väljakutsetest.
Kohtusüsteemi kättesaadavus:
Igasugune juurdepääs õigusemõistmisele võib olla äärmiselt kallis. Tasu advokaatidele ja nõustajatele võib jätta paljud vähetulunduslikud isikud õnnestumata. See raskendab õigluse kohaldamist demokraatlikul viisil.
Formaalsus:
Kohtusüsteemi formaalsus võtab sageli personalilt võimaluse otsuste tegemiseks, mida peetakse sotsiaalselt omaks. Selle tulemusena võib õigussüsteem muutuda liiga bürokraatlikuks ja/või suletuks.
Korruptsioon:
Korruptsioon õigussüsteemis ohustab selle õiglust ja usaldusväärsust. Korruptsiooni on näha nii kohtunikes kui ka politseis, ning see piirab inimeste usaldust seadusandliku süsteemi suhtes.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt on õigusmõistmine oluline koht õiglaste ja toimivate ühiskondade moodustamisel. Ehkki seadused ja kohtud ei ole alati täiuslikud või ideaalsed, on need vajalikud vahendid tagamaks üldine turvalisus ja julgeolek. Pakkudes õigust ja kaitset kõigile inimestele, annavad kohtud ja seadused ühiskonnale kehtivuse tunde ja suurema usalduse tuleviku suhtes.