Kus on filmitud tõde ja õigus
“Rannaväli on meie maa süda” – see on lause, mis kajab läbi kogu Eesti kirjanduse ja kultuuri. Selle põhjuseks on, et kirjanik A. H. Tammsaare looming on Eesti rahvusliku identiteedi võtmeesindaja. Tema kirjutised on sügavalt juurdunud Eesti ajalukku ja kultuuripärandisse. Samas on Tammsaare loomingul ka rahvusvaheline tähtsus. Tema teosed on inspireerinud mitmeid maailmakuulsaid kirjanikke nagu Gabriel Garcia Marquez ja Albert Camus. Seega pole mingi ime, et teda on filmitud rohkem kui kümnel korral, sealhulgas ka tuntud teos “Tõde ja õigus”. Selles artiklis uurime, kus täpselt see ilus ja mõjus film valmis.
Esimene asi, mida tuleb teada, on see, et “Tõde ja õigus” filmi on kokku vändanud Rainer Sarneti ja Mart Taniel. Filmitegemine algas juba 2017. aastal. Ajal, mil valmistasid ette uut versiooni Tammsaare teosest, keskendusid režissöör ja operaator eelkõige sellele, kuidas teha filmi, mis sobiks tänapäeval laiema publiku jaoks.
Filmi võttepaikades idanes tunduvalt raskem küsimus – kus leida sobivaid asukohti, mis kujutaksid autentset põllumajandusajastut? Kui soojenemine läheb järjest hullemaks, ei ole olnud kuigi lihtne leida Eestist kohta, mis meenutaks Tammsaare “Tõde ja õigus” seisust. Kuid Sarnet otsis ja leidis mitmeid kohti üle kogu Eesti. Näiteks tegi võttegrupp ettevalmistusi Kolu kõrtsiga, mis asub Harjumaal.
Kui tulla tagasi filmi lugu ja selle peategelase Pearu nooruse juurde, siis Pearu ja tema vanemate kodukohaks oli Tammsaare loomingus ilus Soomaa. Paraku ei olnud just seal filmimine võimalik. Aga nagu ikka, on olnud Tammsaare elu ning loomingust inspiratsiooni ammutanud Eesti kultuuri ja ajaloo kontekstis, kus piisavalt saab leida vastavaid võttepaiku. Sarnet valis Soomaa-aegseks majaekspressiivseks meisterlikkuseks Karjamõisa, ühe Saaremaa sümbolkohta.
Lisaks Soomaale, filmiti ka Võru kandis. Filmi värvikirevus võimumängudest, põliskülade ja loomade kulissidest ei oleks võinud saada ilma looduslike maastike ja talude mitmekesisusest – võttegrupp külastas Saika, Kulli ja Sarise külade talude paiku.
Tõepoolest, võib öelda, et “Tõde ja õigus” film on auks Tammsaarele ning kogu Eesti kultuurile. Film näitab kõige paremini Eesti talupojate karmi elu Tingute külas, kus talunikuna elanud Pearu karjasid karjatades elu eest võitles. See olukord on kinnitanud veel kord seda, kuivõrd Tammsaare maailm on meile tänapäevalki aktuaalne.
Kokkuvõttes võime öelda, et “Tõde ja õigus” film valmis mitme Eesti kauni asukoha taustal, mida filmitootjad oskuslikult ära kasutasid. Tegemist on ilusa, hoogne ja mõtlemapaneva filmiga, mis on võimeline ka väljaspool Eestit rääkima Tammsaare loodud tegelaste ja olukordade keelest. Seega võime rõõmuga tõdeda, et “Tõde ja õigus” võimaldab Eesti elust ning Tammsaare loodud kujutlustest aimu saada ka teistel, võõrkeelsetele vaatajaskondadele.