Mis aastal botaanikaaed asutati
Botaanikaaed on koht, kus saab uurida taimede mitmekesist maailma. Taimede uurimine ei ole ainult huvitav, vaid ka oluline, sest taimed annavad meile hapnikku ja toitu, kaitsevad keskkonda ning on ilusad. Botaanikaaedade ajalugu on pikka aega olnud tihedalt seotud taimekogumise ja taimeõpetusega. Sellest artiklist saame teada, mis aastal asutati esimene botaanikaaed, mis oli selle ajalooline taust ning millised on tänapäevased botaanikaaedade funktsioonid.
Kõige vanem teadaolev botaanikaaed asutati Pisa ülikoolis Itaalias 1543. aastal. Pisa ülikooli botaanikaaial on seega tähtis koht botaanikaaedade ajaloos. Seejärel asutati botaanikaaed teistes Euroopa linnades, nagu Madrid, Bologna, Liège ja Montpellier. On huvitav märkida, et Suurbritannia esimene botaanikaaed asutati Oxfordis alles 1621. aastal.
Esimene Eestis asutatud botaanikaaed asutati Tartu ülikoolis 1803. aastal, kuid sarnase sisuga sellele eelnes juba 1632. aastal rootslaste tarvis rajatud puuvilja- ja juurviljaaed, mis asus ülikooli peahoone läheduses. 1803. aastal otsustasime aga, et vajame oma botaanikaaeda. Sellega seoses omandati Tartu lähedal Raadil endise mõisakompleksi alal 17,5 hektarit maad. Sellele alale rajati botaanikaaed koos kohviku, kasvuhoonete ja töötajate majadega. Alguses oli aed mõeldud ainult õppeotstarbel, kuid aja jooksul kasvas selle tähtsus. 19. sajandi keskpaigas peeti botaanikaaeda otseselt seotuks aianduse arenguga Eestis. Eestlased arendasid aktiivselt põllukultuure, ning siit pärinevad mõned kohalikud taimed, mis on tänaseni populaarsed.
Botaanikaaedade ajalugu on tihedalt seotud taimede uurimise ja kogumisega. Botaanikaaedades säilitatakse taimede haruldasi ja eksootilisi liike, millest paljud on piiratud arvuga. Olles selles mõttes loodusmuuseum, võib botaanikaaed aidata taimede elupaiku paremini mõista ning seeläbi ka paremini kaitsta. Botaanikaaedade oluline eesmärk on ka tutvustada taimeajalugu ja elurikkust, mida saab teha läbi ekskursioonide ja näituste korraldamise. Botaanikaaedades saab käia õpetlikel tuuridel, osaleda töötubades ja saada erinevaid muid teadmisi. Teine tähtis roll on taimekultuuride arendamisel ja rakendamisel. Botaanikaaedades tehakse aktiivselt uuringuid üksikutest taimeliikidest, et leida uusi kasutusviise igapäevases elus.
Botaanikaaedade tähtsus on ajaga kasvanud. Tänapäeval on botaanikaaedade funktsioonid palju laiemad, kui seda olid alguses. Uued botaanikaaia tüübid on ilmunud üle kogu maailma ning neid kasutatakse nii meelelahutuslikel kui ka hariduslikel eesmärkidel. Uute botaanikaaedade temaatikaks võib olla näiteks taimed meditsiinilisel otstarbel, maitsetaimed, geneetika muutused taimedes ning bonsai puude kasvatamine.
Järeldus
Botaanikaaia asutamine on olnud oluline samm taimesõprade ja botaanikute arengus. Tänapäeval on botaanikaaedade eesmärgid muutunud, kuid nende mitmekülgsus ja olulisus on säilinud. Nende aedade tõttu saame avastada taimede mitmekülgset maailma, mis omakorda aitab meil paremini mõista looduse imelist loomust. Mis aastal botaanikaaed asutati, ei ole enam nii oluline. Olulisem on see, millist panust botaanikaaedade kaudu saame teha taimede elu mõistmiseks ja nende kaitseks.