Mida sööb rebane
Rebane on väljakutsuv ja intrigeeriv loomakese. Ta on olemuselt kaval, aga kahtlemata ka väga nutikas. Rebase toitumiskäitumine on seotud mitmete faktoritega, nagu territoorium, aastaaeg, saakloomade kättesaadavus ja konkurents. Selles artiklis keskendume sellele, mida söövad rebased ja millised on nende toiduharjumused.
Mis kasvab rebaste toidulaual?
Rebaste toit koosneb peamiselt lihast. Kuigi nad on kiskjad, on nende toitumine äärmiselt mitmekülgne. Nende toidulauda võib saavutada kõik, mis on toitva väärtusega. Siiski, mida nad söövad, sõltub nende elupaigast, hooajast ja loomulikult ka saakloomade kättesaadavusest.
Täiskasvanud rebased söövad peamiselt liha, mis moodustab nende dieedist umbes 90%. Rebane võib süüa peaaegu iga looma, mille ta kätte saab, olgu see siis närilised, küülikud, jänesed, kalad või muud linnud. Ta võib isegi jahti pidada teistele pisematele loomadele nagu hiiretihased ja rohutirtsud. Rebane on loom, kes suudab kohaneda maa-ala tingimustega ja nii võib ühel territooriumis ühe aasta jooksul süüa hoopis teistsuguseid saakloomi kui järgmise aasta jooksul.
Rebane sööb ka paljusid taimi. Selleks, et aidata kaasa oma seedimisele, sööb rebane mõnikord rohtu ja ka teatud taimedest pärit marju. Näiteks on rebasel teadaolevalt hea mekk vanilje orhideedest. Rebane on ka viljahuviline, nii et kui ta leiab viljapuuaias või köögiviljapõllul ringi uidates, siis ta kindlasti jääb sinna kasvõi korra tagasi.
Kuidas rebased toitu hankivad?
Rebaste saakloomade hankimine erinevates piirkondades võib erineda. Kuid üldiselt teevad nad seda öösiti, sest see on nende kiskjateks sobiv aeg, kus on vähem kattevõimalusi. Rebaste organid on sellised, et neil on väga hea nägemine ja kuulmine, mis aitavad neil neid jahi käigus aidata.
Rebaste saagiks võivad olla erinevad imetajad, linnud, kalad ja isegi putukad. Kuid kuna rebas on kaval jahimees, siis ta kasutab mitmesuguseid püüdmise tehnikaid. Näiteks võib ta hoida liikumatult, kuni ta saaki märkab, ja siis hoogu võtta ja rünnata seda järsku ja ootamatult. Või ta võib kasutada erinevat taktikat, näiteks pikkade jälgede ajamist või jooksu, et saakloomade kiire ja ootamatu hirmutamine. Rebane võib ka kasutada kaaslasi, näiteks koeri, kes aitavad saagipuu kätte saada.
Kuidas rebased leiavad oma toitu?
Kui rebased ei ole parajasti jahil, siis nad otsivad toitu mujalt. Näiteks võivad nad käia mööda jõgesid ja järvi või hulkuda territooriumil, et leida sobivaid saakloomi. Rebane kasutab oma haistmist, et suudaks leida sobivaid saakloomi, kes peitu varjuvad. Ta võib ka valida õiget territooriumi, sest teatud saagid, nagu teravili või viljad, kasvavad mõnedel territooriumidel rohkem või vähem.
Kokkuvõte
Rebase toitumine on väga mitmekesine. Nad ei ole piiratud kindla liigi või saakloomade valikuga. Nagu kaval jahimees, suudab rebane saada oma toitu erinevalt. See sõltub tema territooriumist, konkurentsist ja saakloomade kättesaadavusest. Toitu hankides kasutab rebane oma suurepärast nägemist ja kuulmist. See võimaldab talle oma autonoomset eluviisi jätkates saada piisavalt ja toitvat toitu.
Rebase saaki võib leida kõikjalt, kuid teda võib näha ka erinevates piirkondades. Kui Te nii märganud pole, siis rebane käib hoopis silmapaistmatult öösiti. Rebaste toitumine on selline nagu mistahes kiskjal, kuid nad on väga paindlikud oma toidu valikul. Nähes natukene vaeva, võib saada rebasest huvitavate toitumisharjumuste uurimises tõesti läbi ja lõhki kogenud.