“Mida näitab vererõhk?”
Tervis on üks olulisemaid aspekte elus, millele peaks igaüks tähelepanu pöörama. Millest aga alustada? Vererõhk on üks olulisemaid parameetreid, mis kajastab inimese keha seisundit. Seega tuleks mõista selle mõduka ja kõrge vererõhu konsepti. Artiklis räägime sellest, mis näitab vererõhk, kuidas seda mõõta ja mõningatest riskidest, mis on seotud vererõhu kõrvalekalletega.
“Mida vererõhk tähendab?”
Vererõhk on vereringesüsteemi ja südame funktsioneerimise põhiparameeter. Vererõhk tähendab veresurve jõudu arteriaalsete seinte vastu. Seda mõõdetakse millimeetrites elavhõbedat (mmHg). Vererõhu mõõtmine koosneb kahest parameetrist: süstoolne vererõhk ja diastoolne vererõhk. Süstoolne vererõhk on suurim vererõhk, mis veresoontes on siis, kui süda tõmbub kokku ja lükkab verd veresoontesse. Diastoolne vererõhk on madalaim vererõhk veresoontes siis, kui süda lõdvestub ja täitub verd. Tavaliselt tuleks vererõhku mõõta puhkeolekus. Optimaalne vererõhu tase on tavaliselt 120/80 mmHg.
“Millised on vererõhu kõrvalekalde sümptomid?”
Vererõhu kõrvalekalded tähendavad seda, et veresoonte siseseinad kogevad suuremat rõhku kui tavaliselt. Kui vererõhu tase on tõusnud, võib see olla signaal probleemidele organismis. Kõrge vererõhu sümptomeid on raske diagnoosida, kuna tavaliselt neid ei ilmne kohe. Kõrge vererõhu kõrvalekallete sümptomid võivad ilmneda alles hilisemal ajal, kui on tekkinud juba mõningad organikahjustused. Kuid mõnel juhul võivad olla järgmised sümptomid: peavalu, väsimus, pearinglus, nägemis- ja kuulmisprobleemid.
Madal vererõhk seevastu põhjustab sageli ootamatuid minestamisi, kui inimene tõuseb püsti kiiresti ja ajutiselt tekib hapnikupuudus ajus. Madal vererõhk võib samuti olla signaal probleemidest organismis.
“Kuidas mõõta vererõhku?”
Vererõhu mõõtmiseks kasutatakse verevarustuse perifeersetele osadele prikkimist ja funktsiooniks on siis määratleda veresoonte vastupanu vererõhule. See protsess koosneb kahest etapist:
Vererõhu manseti paigaldamine õlale
Vererõhu mõõtmise seadet asetatakse mansetiga kokku, et vererõhu taset mõõta.
Tuleks meeles pidada, et vererõhu mõõtmine peaks toimuma puhkeolekus, et mõõtmine oleks täpsem. Tavaliselt võib perioodiliselt vererõhu taset mõõta iseseisvalt, kuid samuti peaks tulemused meditsiiniasutuses uuesti kinnitama, et selgitada oma tervislikku seisukorda.
“Millised on vererõhu riskid?”
Kõrge vererõhk on haigestumise riskifaktor inimestel, kes kannatavad teistest kardiovaskulaarsetest haigustest. Kõrgenenud vererõhk võib kaasa tuua veresoonte lupjumist, mis omakorda võib viia insultide tekkeni, tekkinud südame-veresoonkonna haigustesse ja organkahjustustesse. Kõrge vererõhk seondub samuti tihti ka organismitarnete kahjustustega nagu neerud, rasedus, nägemisprobleemid, diabeetilised haigused ja muud terviseprobleemid.
Lisaks võib madal vererõhk põhjustada ka terviseprobleeme nagu minestamised ja ebasobivad tagasilöögid südame töös. Seepärast on oluline hooldada oma tervist, mõõta regulaarselt vererõhku ja jälgida oma tervislikku seisundit.
“Kokkuvõte”
Kokkuvõttes mängib vererõhk väga olulist rolli meie keha tervises ja heaolus. Vererõhu taseme mõõtmine, kontrollimine ja jälgimine tuleks olla üks kõige olulisemaid tegevusi, mida inimene võiks oma tervise nimel teha. Regulaarne tervisetesti läbiviimine ja meditsiinispetsialistidel külastamine võib aidata teil oma tervist paremini mõista ja hoida. Ärge ignoreerige oma keha signaale. Pidage oma tervist silmas ja olge vaimselt ja füüsiliselt terved.