Mis Näitab Vere Paksust
Vere paksus või hematokrititase on vereanalüüs, mida kasutatakse sageli keha seisundi hindamiseks. Vere paksus viitab vere rakkude ja vedeliku suhtele veres. Tavaliselt on iga 1 ml vere kohta 45% erütrotsüüte (punaseid vereliblesid) ja 55% vereplasmat, mis on vedelik, milles vererakud ujuvad. Kui verepaksus on ebanormaalne, võib see olla näitaja mitmesugustest terviseprobleemidest.
Vere paksuse mõõtmine on hõlpsasti kättesaadav vereanalüüs levinud vereanalüüsinstrumentsaga. Kuid enne kui läheme üksikasjadesse, selgitame kõigepealt, mis on vere paksus ja kuidas see normaalsetes tingimustes toimib.
Mis on vere paksus?
Vere paksus on punaste vereliblede kontsentratsiooni mõõtmiseks kasutatav termin. Kui see on liiga madal, võib see viidata vere vedeliku (plasma) kõrgele kontsentratsioonile või punaste vereliblede madalale tasemele. Kui see on liiga kõrge, võib see tähendada punaste vereliblede kontsentratsiooni tõusu või plasma rakkude (sealhulgas valgete vereliblede) madalat taset.
Veri on haigustekitajate ja keha kaitsemehhanismide kraaniks. Kõigepealt, kui keha on nakatunud või haigestunud, saadab immuunsüsteem signaali, et kaitsta keha. Immuunsussüsteem suurendab valgete vereliblede arvu, et võidelda haigusega. Kui need rakud hävitavad palju kahjulikke baktereid või viirusi, võib see põhjustada kasulike bakterite vähesust. See tähendab, et keha saadab signaali, et valgete vereliblede arv peaks vähenema ja luuüdi peaks muutma kapillaaridesse punaste vereliblede arvu.
Kuidas toimib vere paksus?
Vere paksus sõltub otseselt vere koostisest ja selle vedeliku- ja kindlasti ainetaseme suhtest – erütrotsüütide arv ning vereplasma maht. Normaaltingimustes on plasmakogus suurem kui punaste vereliblede arv. Vere paksus vahemikus 35-45% on tavaline punaste vereliblede suhe veres, enamjaolt meestel. Naistel on normaalne vahemik 37-47%, mida seletatakse naiste füsioloogiliste omaduste tõttu.
Kui verepaksus on häiritud, võib see põhjustada mitmeid terviseprobleeme, näiteks:
– Vere hüübimine: Kuna veri on tihedam, võib see põhjustada verehüübeid.
– Südame-veresoonkonna haigused: Kuna veri on paksem, peab süda rohkem pingutama, et seda ringi liigutada. See võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi, näiteks hüpertooniat ja südamepuudulikkust.
– Dehüdratsioon: Kui veri on liiga vedel, võib see olla märk dehüdratsioonist. Vastupidiselt, kui vere paksus on liiga kõrge, võib see põhjustada dehüdratsiooni.
Kokkuvõte
Vereanalüüs on oluline vahend keha seisundi hindamiseks. Verepaksus või hematokrititase on üks veretervise aspektidest, millega arstid vereanalüüsi käigus töötavad. Sõltuvalt tulemustest leitakse võimalikud terviseprobleemid, mis vajavad edasist uurimist. Teadmised verepaksust võivad aidata inimestel vältida või ravida haiguste teket ning hoida oma keha tervena.