Nullkulu

Nullkulu

kui puhkuse sisse jääb riigipüha?

Kui puhkuse sisse jääb riigipüha

Riigipühad on Eestis olulised päevad, millel on sügav kultuuriline ja ajalooline tähendus. Näiteks 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi sünnipäeva, mail kevadpüha, 23. juunil võidupüha ja jaanipäev ning 24. juunil jaanilaupäev. Kuid mis juhtub, kui need riigipühad jäävad puhkuse ajale? Kas tööandja peab töötajale nendeks päevadeks lisapuhkust andma? Millised on seadused ja regulatsioonid seoses riigipühadega?

Käesolevas artiklis selgitame, mis on riigipühad Eestis, kuidas nendega seotud seadused ja regulatsioonid töötajaid mõjutavad ning millised on nende õigused ja kohustused.

Riigipühade määratlus

Riigipüha on kalendripäev, mil riigi kõrgeim võim kinnitab selle tähtpäeva riigi ja rahva jaoks oluliseks. See on üldjuhul vaba päev, mil töö või õppetegevus ei toimu. Riigipühad on Eestis sätestatud «Pühade ja tähtpäevade seaduse» alusel. Seaduse kohaselt on Eestis peamiselt kuus riigipüha: uusaasta, iseseisvuspäev, kevadpüha ehk töörahva päev, võidupüha, jaanipäev ja jõulud.

Töötaja õigused ja kohustused riigipühadel

Eestis töötavad inimesed on kohustatud järgima tööseadustiku nõudeid ja puhkama seaduses ette nähtud puhkuse ajal. Kui riigipühad langevad tööandja poolt puhkuseks ette nähtud ajale, siis peab tööandja lisaks puhkusele andma ka riigipüha. See tähendab, et tööandja peab andma töötajale puhkuse ajal vaba päeva, kui puhkuse ajale langeb riigipüha.

Kuid töönädal Eestis tavaliselt on 40 tundi ja tööpäeva pikkus on 8 tundi viie päeva jooksul. Seega, kui tööpäev langeb riigipühale, on töötajal õigus saada lisatasu või vähemalt üks täiendav vaba päev. See tähendab, et töönädala kestus ja tööpäeva pikkus piisavalt puhkamiseks ja taastumiseks ei tohi muutuda.

Tööandja kohustused riigipühadel

Tööandjal on kohustus korraldada töö nii, et töötajad saaksid nii riigipühadel kui ka tööpühadel puhata ja taastuda. See tähendab, et tööandja peab tagama, et töötajad saaksid tööaja korrektselt sisustada ja vajadusel kasutada puhkust või vaba päevi.

Lisaks peab tööandja tagama, et töötajad saavad riigipühadel õigustatud palga. Kui töötaja töötab riigipühal, peab tööandja maksma töötajale topelttasu või andma töötajale ühe lisapuhkepäeva. Kui töötaja töötab riigipühadel, tuleks sellesse suhtuda hindavalt, kuna töö tegemine on paljudel töötajatel sel ajal valikuline ja mõnikord ka raske või ohtlik.

Kokkuvõte

Riigipühad on Eestis olulised päevad, millel on sümboolne ja kultuuriline tähendus. Kui need päevad langevad tööandja poolt puhkuseks ette nähtud ajale, peab tööandja andma töötajale lisaks puhkusele ka riigipüha. Kui tööpäev langeb riigipühale, peab töötajal olema õigus saada lisatasu või vähemalt üks täiendav vaba päev.

Tööandjal on kohustus korraldada töö nii, et töötajad saaksid nii riigi- kui ka tööpühadel puhata ja taastuda. Lisaks peab tööandja tagama, et töötajad saavad õigustatud palga riigipühadel.

Viimase aja suured ettevõtted nagu Google ja Facebook on asunud pakkuma töötajatele täiendavat vaba aega ja paindlikumat ajakava. Kui sa oled tööandja, kes soovib oma töötajaid hoida õnnelikumana ja produktiivsemana, peaksid sa kaaluma paindlikuma ajakava pakkumist ja toetama töötajate õigust puhkusele.