Kui kaua elab sääsk: täielik juhend eluiga, omaduste ja käitumise kohta
Kas olete kunagi endalt küsinud, kui kaua elab sääsk? Teie huvi on täiesti õigustatud sest sääskede populatsioon on üle maailma mitmekesine ja neid leidub peaaegu igas paigas ning see putukas on üks tüütumaid loomi, eriti suvekuudel. Selles artiklis uurime sääse eluiga, käitumist ja selle mitmekesisust.
Mis on sääske?
Sääsk on väike hüpodermiline putukas, kelle hambuline “nokk” imab verest toitaineid. Sääsed kuuluvad Niidihammustajate sugukonda, kuhu kuuluvad ka kõvaomblus- ja erinevat tüüpi palavaalide sääsed. Sääskede levila on lai – neid leidub peaaegu igas kliimavöötmes maailmas.
Sääse elutsükkel
Sääsk läbib elutsükli, mis koosneb neljast etapist: munast, vastsed, kookonitest ja täiskasvanust. Sääsed munestuvad vees ja vastsed kasvavad veekogudes, tehildes ussimaise kujuga. Kookonites transformeeruvad vastsed täiskasvanuteks, kes siis vee pealt lendu tõusevad ja inimestelt verd imema hakkavad. Kui temperatuur on väga kõrge või väga madal, võib sääsendelutsükkel muutuda, nii võivad mõned vastsed liikuda uinuvale seisundile ja kehvades tingimustes veelgi pikemaks venida.
Kaua sääsk elab?
Sääskede eluiga võib erineda sõltuvalt liigist, temperatuurist ja üldisest elutingimusest. Keskmine eluiga on 2-3 nädalat, kuigi paar kuud võib kesta kogu protsess alates munast täiskasvanuks. Eluiga võib olla lühem kui üks nädal temperatuuridel vähem kui 10 °C ja pikem kui kuus kuud temperatuuridel üle 30 °C.
Mis mõjutab sääse eluiga?
Sääse eluiga jaguneb välimuse, dieedi ja keskkonna pärast. Mõned sääseliigid on kohastunud põhjala tingimustega ja võivad veeta suurema osa oma elust Uinuma, teised aga vastupidiselt eelistavad soojemat keskkonda. Toitumisstrateegiad võivad olla ka liigipõhised- mõned sääsed eelistavad imeda nii looma kui ka inimese verd, mõned eelistavad aga taimset toitu.
Sääse käitumine
Sääse käitumisel on palju erinevaid omadusi, näiteks oskavad taime mahla imemiseks kasutada oma lõukaotust, nad kasutavad ka spetsiaalset kompleksi valguse, soojust ja molekulaarsete elementide navigeerimiseks – see tähendab, et nad võivad leida oma tee ükskõik kuhu, isegi pimedas kohas. Sääskedel on ka aroomi taastamise võime mis võimaldab neil leida oma maguid ka suurte rahvahulgate seas. Samuti on sääsed võimelised hõljuma pikki vahemaid ja liiguvad edasi vähese tuulega lennumasinatena ning nende maandumine toimub tänu oma jalgade ja mitmete muude eriliste omaduste abil täiuslikul viisil.
Kuidas sääsed ohtlikud olla võivad
Sääsed võivad olla tõsine oht, levitades teatud tüüpi haigusi, näiteks malaria, Zika viirust, denguepalavikku ning lülistlikule entsefaliiti. Mühke, kriimustuste ja sügeluse lisaks võib inimestel olla ka anafülaktiline reaktsioon pärast sääse hammustust kui keha ebapiisavalt reageerib kajantiinide koostoimes.
Kuidas vältida sääse hammustusi
Kuigi hammustuste vastu pole absoluutset kaitsvahendit, on mitmeidmeetmeid mida saate oma koduaias viiruse vähendanmiseks kasutada. Näiteks saate kasutada tõrjuvaid ja repelleerivaid õlisid mis võivad sääsi peletada või vähem huvitavaks muuta. Samuti, saate jälgida oma õue – hoidke paakud puhtad, kuna ka teatud tüüpi sääsende arenguetapid sõltuvad niiskusest. Kindlasti kandke mugavaid ettevaatusabinõusid, nagu pikad varrukad ja dressid, ja kasutage sääsevõrke magamistoas, kui te elate avatava aknaga – see hoiab teid sääskedest päris hästi eemal.
Kokkuvõte
Sääse eluiga on teaduslikud uuringud viinud mitmete erinevate eluetapini, mõned sääse liigid näitavad sarnaseid käitumisharjumusi. Kui olete huvitatud putukate algelisest maailmast, siis võib sääsekese eluiga pakkuda hulganisti uut informatsiooni nende loomade kohta. Ehkki on mõningaid liike, mis on peamiselt levinud põhjapoolsete piirkondade maaruumis, on sääsed maailma kõige kohanduvamad elusolendid ja eksisteerivad peaaegu kõikjal. Näidates nii selle putuka elutsükli käitumis- kui kaotuste nii plussid kui miinused, oleme arutanud ka sääse hammustuste vältimise strateegiaid. Sellest hoolimata on sääskede populatsioon üks hoiatavamaid tegureid liikuvate haiguste ja nakkuste levimisele kogu maailmas, mistõttu tuleks nendega tõsiselt tegelda.