Kui pikk on maraton?
Kas olete kunagi mõelnud, kui pikk on maraton? Taustalugu ütleb, et maraton on võistlus, mis koosneb 42,195 kilomeetrist. Kuid kuidas see juhtus, et maraton sai oma täpse pikkuse?
Maraton on pärineb Kreekast, kus legendaarse jutu kohaselt jooksis sõdalane nimega Filippides maratoni linnast Ateenasse kiire sõnumi. Sõnumi sisu oli võidukas lahing maiade ja perslaste vahel. Paljudele on see lugu tuttav ning see on inspireerinud inimesi maratonijooksu ületama.
Maratonijooks sai olümpiamängude osaks 1896. aastal, samal aastal, kui esimene kaasaegne olümpiamängud toimusid Ateenas, Kreekas. Täna on maratonijooksu kui spordiala üks kiiremini kasvavaid. Seda seetõttu, et see ei ole ainult võistlus ise, vaid ka tugev treeningvorm paljudele inimestele. Maratonijooks on üks sammud kaalukaotuse poole, samuti suurepärane võimalus silmaringi laiendamiseks ja enda keha tõestamiseks.
Maratoni pikkus on märkimisväärne, kuid võrreldav paljude erinevate spordialadega. Ligi 42,2 km pikkune maraton jooksetakse enamasti maanteel ning selle läbimine võtab aega umbes neli tundi. Kuid see pole ainus asi, mis maratoni eristab, sest see on ka väga keeruline võistlus, mille füüsilised ja vaimsed nõudmised on kõrged.
Vastavalt Kreeka legendidele pidanud Filippides läbima 202 km sõnumi edastamiseks, kuid seda pole kunagi täpselt teada saadud. Keegi ei tea ka täpselt, kuidas maratonijooks sai sellise täpselt määratud pikkusega. Maratoni täpne pikkus, nagu me seda täna tunneme, sai algselt määratud 1921. aastal, kui briti spordikomitee otsustas, et olümpiamaal peab olema rajal, mis on täpselt 26 miili pikk ehk 42,195 km.
Kuna maratonijooks muutus aja jooksul populaarsemaks ja spordialaks, muutus ka rajad ja reeglid. Rajad on praegu tähistatud nii turvakaalutlustel kui ka täpsema mõõtmise tagamiseks. Maratoni pikkus on muutunud tavaliseks väljakutseks, mida iga osaleja soovib endaga võrrelda.
Kui maratonijooks on populaarsemaks muutunud, on räägitud ka sellest, kuidas see mõjutab keha. Maratonijooksuga seotud nõudmised on kõrged ning maratonijooksu ettevalmistamist tuleb teha pikaajaliselt. Treening ja dieet on kaks peamist tegurit, mis mõjutavad võimekust lõpetada maratonijooks edukalt. Maratonijooks ei ole mänguasi ning enne sellele registreerimist peab kaaluma asjakohase ettevalmistuse ja teadmiste olemasolu.
Kokkuvõttes on maraton kui spordiala edukuse saavutamiseks suur väljakutse. Selle täpne pikkus on 42,195 km, mis muutis selle võistluse populaarseks üle maailma. Kõrge füüsilise ja vaimse pingutusega vajab maratonijooks pikaajalist ettevalmistustreeningut ja tervislikku toitumist. Igal aastal on üle maailma tuhandeid inimesi, kes soovivad edukalt läbida maratoni ning proovida enda piire.