Mis toimus ürgajal maal
Ürgajal oli maailm täiesti teistsugune kui tänapäeval. Kõik algas umbes 4,6 miljardit aastat tagasi, kui meie Maa ja päikesesüsteem tekkisid. Meie planeet oli siis erinev, kui see täna on. Maa pind oli järskude mägede, kuumade vulkaanide ja sügavate ookeanide kujundatud. Kliima, atmosfääri ja elustiku osas oli Maa täiesti erinev kui tänapäeval.
Alguses ei olnud maapinnal ühtegi elusorganismi. Elusolendid ilmusid Maale hiljem, kuid kõik algas just nende esimeste olenditega. Kaugeltki mitte kõik loomad, kes elasid ürgajal, pole säilinud tänapäevani. Kuid nende teedel kõnniti ja jälgi uuriti, et mõista, kuidas nende esivanemad elasid.
Ühel päeval, 530 miljonit aastat tagasi, tekkis Maa ookeanides väikeeukarüood, mis hiljem käivitas rohelised taimed ja loomadeloomise. Kuna taimed olid toidu aluseks, selgrootutele ja teistele vormidele, siis muutus maailma ökoloogiline struktuur dramaatiliselt.
Ürgajal olid Maa atmosfääri osades väga kõrged süsinikdioksiidi (CO2) tasemed. See andis planeedile tiheda, kasvuhooneefekti, mis aitas soojendada pinda. Ilm oli vihmane ja kuum. Seetõttu oli atmosfääris palju hapnikku ja vähe lämmastikku, teisisõnu, see oli hapnikurikas keskkond. Loodusansamblitel olid tohutu suured lehed, mis aitasid suurendada hapniku taset. Maa on muutunud palju rohelisemaks.
Maapinna pinnakvaliteet muutus märkimisväärselt ajal, mil inimene polnud alles irrelevantne. Esmalt loodi väikesed ja madalad künkad. Hiljem lisandusid jõed ja järved, mis muutsid maastiku veelgi keerukamaks. Doosikaugusel kujunesid kõrbed, tundrad ja metsad. Maastik muutus nii maaliliseks, et mõned loodusest inspireeritud kunstnikud pühenduvad sellele täielikult.
Mis toimus ürgajal maal? Lihtsalt öeldes toimus tohutu evolutsiooniline protsess. Kõik elusolendid, kes meie planeedil täna elavad, on arengu tulemus. Ürgajal sündinud loomade ja taimede järeltulijad on suutnud säilitada geneetilisi omadusi ja muunduda, et kohaneda erinevate elupaikade ja ökosüsteemidega. Tänaseks on Maa atmosfäär muutunud, metsad, ookeanid, kaljud ja põllud erinevad, kuid inimene on jätkanud planeedi kaitsmist.
Kokkuvõte
Ürgajal maal oli tohutult palju toimunud. Planeet oli täiesti erinev kui see, kus me täna elame. Kliima, atmosfääri ja elusorganismide osas olid olulised erinevused, kuid just nende erinevuste läbi loodi alus tänapäeva ökosüsteemile. Ürgajal oli Maa rohkem nagu kera, kuid praegused maastikud ja elustik on tulemus märkimisväärsest evolutsioonilisest protsessist. Oma rolli on selles mänginud kõik eluviisid, alates väikestest vetikatest kuni suurtest dinosaurusteni. Maa jätkub planetina uute ja unikaalsete väljakutsetega, kuid see on tehtud palju paremaks kui tohutu ajalugu, mis on meil silme ees.