Nullkulu

Nullkulu

mis on maal ja kuul sarnast?

Mis on maal ja kuul sarnast?

Esimene asi, mida tuleb rõhutada on see, et Maa ja Kuu on suuresti erinevad kehad. Kuigi neil on mõned sarnasused, on nende erinevused kordades suuremad. Siiski on Maa ja Kuu peamised sarnasused nende kuju ja atmosfäär.

Mõlemad kehad on sfäärilised. Maa on sfääriline keha, mille polaarsed raadiused on ligikaudu 21 kiilomeetrit lühemad kui ekvaatori raadius. Kuu aga on sarnane sfääriline keha, mille kuju on tunduvalt lapikum. Kuu on tegelikult ellipsi kujuga, mis moodustab ekvaatorist kuni 19 km pikkusega lapiku kujutise.

Teine sarnasus on nende atmosfäärid. Maa on ainus planeet, millel on kaitsev atmosfäär. Sellel on hapnikuga küllastunud elamislävi, mis võimaldab selles elada nii inimestel kui ka teistel liikidel. Kuigi Kuu atmosfäär on palju viletsam, on see sarnane ka selle poolest, et tal pole õhku, kus elada saaks. Kuid Kuu jäise pinna sulamisel võivad tekkida minimaalsed õhu ja gaasikeemilised muutused, mis aitavad luua õhukesema atmosfääri.

Kolmas sarnasus peitub nende liikumises. Maa pöörleb ümber oma telje 24 tunni jooksul, mis võimaldab meil kogeda päeva ja öö vaheldumist. Kuu aga pöörleb ümber Maa 27,3 päeva jooksul, mis on peaaegu kolm korda aeglasem kui meie aastaajad. Kuu elliptilist orbiiti ümbritsev gravitatsiooniline mõju mõjutab ka Maa liikumist.

Neljas ja viimane sarnasus on see, et nii Maa kui ka Kuu on looduslikud satelliidid. Maa on Päikesesüsteemi viies kiviplaneet ja sellel on üks looduslik satelliit Kuu. Kuu on aga Päikesesüsteemi suurim selges taevas nähtav sfääriline taevakeha, millel pole taevakehi omava planeedi kui sellise kõrvalt looduslikke kaaslasigi. Looduslikud satelliidid moodustavad planeetide juures loodusliku tasakaalu, olles kaitseks asteroide ja teisi meteooride vastu.

Kokkuvõtteks, Maa ja Kuu on küll mõnes aspektis sarnased, aga nende erinevused on palju suuremad. Meie koduplaneet on looduslikest keskkondadest ainulaadne ja sellisena hästi kaitstud. Samas võib Kuu teoreetiliselt olla meie elupaigaks Kuu kõva ja külmaga toimetulek on aga vaevarikas. Seega, hoolimata nende sarnasustest võib nende kahe taevakeha vahetusmõjudest rohkem kasu olla just nende unikaalsete omaduste ärakasutamises.