Miks toimus Balti kett 23. augustil 1989?
Balti keti loomine üheksakümnendate alguses oli üks osa Eesti, Läti ja Leedu demokraatliku liikumise võitlusest kommunistliku diktatuuri vastu. Tänapäeval peetakse selle manifesteerimist üheks omaaegseks ja tähtsaimaks rahumeelseks kodanikualgatuseks, mis levis kiiresti üle kogu maailma. Oleme loonud kuidagi sellise ebamugava rahu, mis on kestnud tänaseni ilma sõdurite raiumata. Aga mis oligi Balti keti sündmuste tagapõhi ja motiivid?
Mis oli Balti kett?
Balti kett oli Baltiriikide inimeste peamine rahumeelne kodanikualgatus, mis toimus 23. augustil 1989. Tegemist oli poliitilise esitlusega, mida kasutati Baltiriikide suveräänsuse taastamise eesmärgil. Umbes kaks miljonit inimest kaevasid üle Eesti, Läti ja Leedu kaart läbiva inimkäte ahela, mis oli pikk 600 kilomeetrit. See oli rahu päev, kuna valitsuste sõjaline, poliitiline ja majanduslik surve oli kiiresti langemas.
Kuidas Balti kett alguse sai?
Balti keti ajalugu ei saa kokku võtta, ilma et analüüsitaks kogu Suure Isamaasõja perioodi. See oli ka ajastu, kus Baltiriikide majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline areng põhjustas piiriüleseid erimeelsusi, sest lääneriigid ei näidanud erilist huvi selle piirkonna vastu. Seda olukorda kasutas külm sõda Moskva ära, et ehitada mõjusfääre, vähendades Baltiriikide suveräänsust häbematult. Nagu tavaliselt, suleti Balti riigid külastajatele, inimõiguste rikkumine kasvas ja rahvusvahelised siirdeprobleemid kriitilised. Nõukogude Liidus jätkus sarnaselt suuremate poliitiliste muudatuste, nagu glasnost, perestroika ja “uue poliitika” käivitamisega. See soodustas inimestel varasemaid kommunismiootusi ja nende müüte küsitavalt juurduda, tundes end seetõttu rahulolematuina.
Miks loodi Balti kett?
Balti keti põhjuseks oli soov taastada nende riikide iseseisvus. Balti riigid soovisid oma riikide poliitilise ja majandusliku sõltumatuse taastamist, mis oli kaotatud 1940. aastate keskpaigast alates. Seda tegi eeskätt NSVL riikide võimude surve. Taastamise protsess algas varem, kuid saavutas kulminatsiooni augusti lõpus, Balti ketti loomisega. Balti rahvad tahtsid maailmale näidata nende soovi olla sõltumatud ja taastada oma piirid, keele ja kultuuri.
Miks valiti just 23. augustiline kuupäev?
23. august valiti viidates Molotov-Ribbentropi paktile, mis tegi võimalikuks NSVL-i ja Saksamaa vahelise mittekallaletungi pakti. Selle tulemusena okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid ja kallutas oma huve sinna. Balti rahvad valisid 23. augusti, et avaldada vastupanu Molotov-Ribbentropi paktile ja nõuda suveräänsuse tagasipöördumist neile.
Kuidas Balti kett teoks sai?
Balti kett loodi 600 km pikkust inimahelat kasutades, mis kõikudes kogus Baltiriike üle kahe miljoni inimese. Inimesed ühinesid, käest kinni pidades ja moodustasid tohutu rea, mis palja silmaga tundus linnulennult ehk nagu keskmine rohumaadepõldu. Kõik algas justkui hiljaks jäänud võistlusena, kus kõik riietusid rahvariidesse, et osaleda Balti rahvusrüüs. Ajaloopealkirjadest võib lugeda, kuidas hanso väljatrükk põlenud Hanoi Ja Joeslgi puu alla rohkem kui üheksakümnesse paika. See oli inimkäte ahel, pikkusega 600 kilomeetrit. Inimesed andsid kuulekalt oma käed kahelt naaberriigilt, selleks ajaks, kui need ahelad olid Ülemiste ristmiku poole jõudnud, oli nad juba 150 kilomeetri pikkused.
Mis oli Balti keti tagajärg?
Balti ketti loomise tulemusena suurenes rahvusvaheline surve NSVL-le, mis lõppes lõpuks 26. augustil 1991, kui Nõukogude Liit tunnustas ametlikult Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Balti kett oli üks sündmus, mis aitas kaasa Baltiriikide piiride taastamisele ja nende iseseisvuse saavutamisele. Seda peetakse üheks rahuaktiks, mis annab inspiratsiooni ja jõudu üle maailma ühiskondadele, kes võitlevad autonoomia, sõnavabaduse ja demokraatia eest.
Järeldus
Lõpuks võib öelda, et Balti kett oli rahu manifesteerimine, mis demonstreeris Baltiriikide elanike suurt soovi vabaneda NSVL-i allasurumisest ja taastada oma iseseisvus. See oli ajaloo üks ilusamaid hetki, kus inimesed käest kinni hoides moodustasid inimkäte ahela, mille loomine peeti rõhumise olaoludes eriti julgeks ja loogiliseks sammeks. Balti ametivõimud tunnistavad tänaseni, et Balti kett on olnud suurim ja pikaajalisem rahvusvaheline ühistöö Balti riikidele, kuid loomulikult on see ainult algus nende edasise arengu teele. Balti ketti peetakse ajaloo üheks etapiks, mis pani aluse üle maailma leviva poliitilise teadvusega kodanikuühiskonna liikumisele.