Mis Maal ei kasutata perekonnanimesid
Eestis on väljakujunenud tava kasutada perenimesid – suguvõsa, kelle liikmed kandsid sama nime. Eesti perenimed kujunesid 19. sajandil Põhja-Euroopa perenimedest. Nii nagu teistelgi rahvustel, on Eesti perenimedel oma päritolu ja tähendus. Kuid mis juhtub siis, kui inimesed ei kasuta perenimesid? Üllataval kombel on selles küsimuses teatud riike, kus see on tavaks ja üldine praktika. Nimelt ei kasutata Hiinas ja Islandil perekonnanimesid.
Tavaliselt võib tunduda, et perekonnanimega tutvustamine on tavaline ja igapäevane asi, mis on üle kogu maailma tavaline. Kuid Hiinas on igal inimesel oma nimi, kuid perenimesid ei kasutata. Hiina nimed koosnevad kolmest elemendist. Esmalt tuleb perekonnanimi, seejärel pärisnimi ja lõpuks hüüdnimi. Hüüdnime kasutatakse sõprade ja pereliikmete vahel ning see on tavaliselt midagi armsat või naljakat. Hiinas on rohkem kui 1,3 miljardit inimest ja on selge, et erinevate perenimede kasutamine tekitaks suuri logistilisi ja bürokraatlikke probleeme.
Islandil on sageli kas pratogónía nimeks, kus inimesed kasutavad oma vanemate eesnime koos lisanimedega. Enamik Islandi elanikest on kirjaoskajad, nii et täpne jälgimine ja dokumentatsioon on lihtne teostada. Islandi inimeste jaoks on nende vanemate nime kasutamine südameteel, kuid see ei takista neil ühiskonnas oma nime valesti kasutamast.
Kuigi mõned leiavad, et perenimedeta väljakutse on lihtne, võib see mõnikord olla tõeline väljakutse. Meie elud on täis bürokraatlikke protseduure ja dokumente, mida perenime kindlasti hõlbustab. Kuigi perenimed on Eestis tavalised ja igapäevased, võib nendeta elu olla erinev, väljakutseid tekitav, kuid huvitav elu.
Perenimedeta elu on kindlasti võimalik, kuid bürokraatia tõttu tõenäoliselt väga keeruline. Kuid Hiina ja Islandi näidetest nähtub, et see on võimalik ja omab oma huvitavaid omadusi. Kuigi Eesti perenimed on enesestmõistetavad ja igapäevased, on perenimevaba elu teoreetiliselt võimalik ning võib inspireerida innovaatilisi muutusi meie igapäevaelus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Hiina ja Islandi on huvitavalt perenimevabad riigid. Eestis on perenimed harjumuspärased ning nende puudumine tundub olevat probleem. Ometi näitavad näited Hiinast ja Islandist, et elu ilma perenimedeta võib olla võimalik ning lisaks tundub see olevat ka huvitav ja põnev väljakutse, mis võib tõsta individualismi väärtust.
Seega, perenimest võib olla kasu, et eristada erinevaid inimesi ning võimaldada neil lihtsamalt üksteist leida. Kuid elu ilma perenimeteta võib pakkuda oma võlusid ning avada uusi loovaid võimalusi ja huvitavat väljakutset.