Mida näitab vereanalüüs: Tervise seisukorra hindamiseks tähtsaim test
Vereanalüüs on tavaliselt esimene diagnostiline test, mida arstid soovitavad läbi viia. See test annab arstile ülevaate patsiendi kehalise seisundi kohta. Peaaegu iga organi seisund ja funktsioon on seotud verega, mis muudab vereanalüüsi hindamise oluliseks diagnostikameetodiks.
Vereanalüüs on tavaliselt kergesti kättesaadav ja valutu test. Patsient annab lihtsalt vereproovi, mille seejärel analüüsitakse laboris. Vereanalüüs võib paljastada palju haigusi ja seisundeid, mis võivad olla varjatud ega pruugi isegi teadlikkust põhjustada. Testi tulemused võivad olla kasulikud ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks.
Kui tihti peaks vereanalüüsi tegema?
Vereanalüüsi sagedus sõltub vanusest, soost ja tervislikust seisundist. Üldiselt soovitatakse noortel ja tervetel inimestel vereanalüüsi teha vähemalt kord aastas. Vanemate ja riskigruppi kuuluvate inimeste puhul võib arst vereanalüüsi sagedamini nõuda. Rasedad naised tohivad lisaks sellele tehakse ka spetsiifilisi vereanalüüse, et kontrollida raseduse kulgu ning lapse emakasisest arengut.
Millist infot vereanalüüs annab?
Vereanalüüs annab palju erinevat teavet, mis võib aidata arstidel teha täpset diagnoosi ja raviplaanide koostamisel. Vereanalüüsi tulemuste põhjal saaks hinnata:
– Vere hulka: Vereanalüüsi tehes hinnatakse, kas kehal on piisavalt verd selle sisu normaalseks toimimiseks.
– Hemoglobiinisisaldust: Hemoglobiinisisaldus näitab organismi hapnikutaseme kogust. Madal hemoglobiinisisaldus võib viidata aneemiale.
– Vere punaliblede arvu: Madal punaste vereliblede arv viitab sama: hapnikupuudusele ning kõrgem punaliblede arv võib olla märk vedeliku kadumisest.
– Vere valgeliblede arvu: Valgeliblede arvu muutused võivad olla märk nakkusest või põletikust. Kõrgenenud valgeliblede arv võib olla viinud kehas toimuvatele bakteriaalsetele infektsioonidele, samas kui madalad valgeliblede määr võib kaasa tuua immuunsuse vähenemise ja suurendada riski haigestuda mitmesugustesse haigustesse.
– Vere trombotsüütide arvu: Trombotsüütide arvu muutused võivad näidata verejooksu või vere hüübimishäire tekkimise riski.
– Vere glükoosi taset: Veresuusuhkru taseme jälgimine on oluline diabeedi diagnoosimiseks, samuti jälgitakse seerumi lipiidide (rasvade) taset.
– Vere elektrolüütide määrad: Vereelektrolüütide mõõtmine võib aidata diagnoosida neeru-, südame- või maksa probleeme.
– Maksafunktsiooni näitajad: Maksafunktsiooni testid annavad arstile ülevaate maksa seisundi kohta. See on oluline inimestele, keda äsja EESTI pandeemia ajal mõjutatud. Maksa analüüsid aitavad eemaldada või välistada maksaga seotud haigusi nagu kollatõbi, maksapõletik jne.
Lisaks sellele annavad vereanalüüsi tulemused ülevaate kogu organismi seisundist. Vereanalüüs võib olla üks esimesi näitajaid meditsiinilisest probleemist, mis üldse veel arenenud polegi, mistõttu on vereanalüüsi soovituslik teha ka täiesti terve inimese kohta.
Kokkuvõte
Vereanalüüs on oluline test, mis võib aidata arstidel tuvastada haigusi ja terve seisundi probleeme. Vereanalüüs annab hinnangu organite seisundile ja funktsionaalsusele ning aitab diagnoosida haigusi. Vereanalüüs aitab varajases staadiumis tuvastada võimalikke probleeme või haigusi, mistõttu tuleks inimestel seda läbi teha kord aastas või vastavalt nende arsti juhiste järgi.