Kes maksab dekreediraha?
Dekreediperiood on oluline periood lapsevanemate elus. Tegemist on ajaga, mil lapsevanematel on võimalik oma lastega koos olla ja veeta koos aega. Samas võib dekreediperiood olla ka majanduslikult raske periood, kuna üks vanematest on ajutiselt töölt eemal ja seetõttu ei teeni ka tulu. Küsimus, kes maksab dekreediraha, on seega mõistetavalt tähtis küsimus paljudele lapsevanematele.
Esimene vastus kõnealusele küsimusele on, et dekreediraha makstakse riigi poolt. Tööandja ja töötaja panus kindlustab, et dekreediperioodil ei jääks töötav vanem ilma palgata, sest riik maksab lapsepuhkuse ajal vanemahüvitist. Vanemahüvitise maksimummäär on 100% keskmisest palgast ning seda makstakse kuni 435 päeva. Antud summa on maksustatav, seega sellest tasutakse ka tulumaks.
Kui aga töötaja ja tööandja pool verd ei anna, siis vanemahüvitist ei maksta. Näiteks juhul, kui töötaja on tööandjaga töövaidluses ning tööandja on keeldunud töölepingut täitma. Sel juhul tuleks vanemahüvitise saamiseks pöörduda kohtusse ja nõuda tööandjalt palka. Ebaõiglase tööandja eest kaitsmiseks on olemas tööinspektsioon.
Lisaks riigi poolt ettenähtud vanemahüvitisele on olemas ka erinevaid toetusi. Näiteks puudega lapse toetus, mis on mõeldud puudega lapse vanemale, kes on tema hooldajaks. Toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Samuti on olemas lapsetoetus, mis on kõikidele vanematele mõeldud toetus, et lapse kasvatamine oleks kulutuste poolest lihtsam. Täiendava kasuliku tegevusena on võimalik oma tulumaks lahkelt annetustena anda Eesti riigile oma panus, et aidata kaasa just selliste toetuste väljamaksmisele.
Kokkuvõttes on dekreediraha maksmine ning selle saamine läbi vanemahüvitise täiesti loomulik ja õiglane tegu. See tagab lapsevanematele muretu aja koos oma vastsündinud lapsega. Kuid tuleb meeles pidada, et antud toetused laienevad ainult töötavatele vanematele. Eriti suurtesse raskustesse võivad sattuda need lapsevanemad, kellel on järsult vähendatud sissetulek või kes on töötuks jäänud. Seetõttu tuleks alati meeles pidada, et abivajadus ja toetuste taotlemise õigus on igal kodanikul.
Kuidas dekreediraha mõjutab Eesti majandust?
Eestil on vanemahüvitise süsteem juba ammu kehtinud ning see on ennast põhjendanud. Töötavad vanemad saavad dekreediperioodil olla oma lapsega, mis võib iseenesest tunda anda vaimset ja füüsilist heaolu, kuid samamoodi on see ka majandusele kasulik. Lapsevanem võib peale lapsehoolduspuhkuse lõppu minna töödajaga tagasi tööle, mis võib ettevõtjatele olla hüve. Lapsevanemad, kes saavad riigilt rahalist tuge, elavad sellal sageli tagasihoidlikku elu – kulutatakse ainult hädavajalikule ning kõik ülejäänu jaotatakse hiljem ühtlaselt. Seetõttu ei pruugi vanemahüvitise süsteem vähendada tarbijakäitumist ning investeeringutele ei pruugi see kaasa tuua mõjusid.
Vastupidiselt sellele, mis võib esmapilgul tunduda, on vanemahüvitise süsteem positiivne investeering Eesti majandusse tulevikus. Lapsevanemad, kellel on tagatud riigi rahaline tugi, hoiavad pere tervist ja õnne ning seeläbi ka heaolu tulevikus ning säästab rahamängude ja põhjendamatu tarbimise eest. Vanemahüvitise süsteem on seega üks vähestest mehhanismidest, mis suunab tulevikku ja on hea nii perele kui ka tuleviku majandusele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi dekreediraha maksmine võib tunduda kulukas, on tegemist investeeringuga lapsevanemate tervisesse, õnne ja ka Eesti majandusse. Kuid samas tuleks töötada täiendavalt selle nimel, et abi saaksid ka need, kes ei tööta ja kes ei saa riigi poolt pakutavat rahalist tuge. Oluline on meeles pidada, et toetused ja abi on riigi kohus ning see on ka iga kodaniku õigus.