Mis toimub Ida-Virumaal: Ülevaade piirkonna majandusest, rahvastikust ja tööhõivest
Ida-Virumaa on Eesti itta jääv piirkond, mis on tuntud oma kaevandus- ja tööstustegevuse poolest. See on üks Eesti kahest piirkonnast, mis piirneb Venemaaga. Lisaks on seal ka rikkalik ajalugu ja kaunid loodusvaated. Viimasel ajal on aga Ida-Virumaa saanud palju tähelepanu oma majandusliku olukorra tõttu. Mis toimub Ida-Virumaal? Kas piirkonna majandus ikka areneb?
Rahvastik
Ida-Virumaa rahvastik koosneb üle 136 000 inimesest, mis on umbes 10% kogu Eesti rahvastikust. Piirkonna elanikest 73% on eestlased ja 23% on vene keelt kõnelevad inimesed. Lisaks on piirkonnas veel rahvusvähemusi, nagu ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.
Vaadates rahvastikupüramiidi, on näha, et Ida-Virumaal on äsjasündinute osakaal vähenemas ja vanemaealiste osakaal suureneb. Samuti on näha, et piirkonnast on ka palju inimesi lahkunud. Tööpuuduse ja muude majanduslike probleemide tõttu ei ole Ida-Virumaa praegu kõige atraktiivsem elupaik.
Majandus
Ida-Virumaa majandus on ajalooliselt olnud seotud kaevandus- ja tööstustegevusega. See oli kunagi Eesti suurim kaevanduspiirkond, kus kaevati naftat, põlevkivi ja põlevkiviõli. Täna aga on see majanduslikus languses ning kaevanduste ja tööstusettevõtete läbikukkumine toob kaasa suuri sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.
Kuigi viimastel aastatel on toimunud mõningaid edusamme, on Ida-Virumaa ikkagi tõsiste majanduslike probleemide all. Piirkonna töötuse määr on kõrgem kui mujal Eestis ning ettevõtted, mis on kunagi seal tootmist teinud, on täna kas pankrotis või rivist väljas.
Tööhõive
Ida-Virumaa tööhõive on languses ja on olnud juba pikka aega. Selle põhjuseks on peamiselt kaevandus- ja tööstusettevõtete sulgemine, mis on vallandanud tuhandeid töötajaid. Viimaste aastate jooksul on aga Ida-Virumaal tehtud mõned pingutused uute ettevõtete ja töökohtade loomiseks, ennekõike digiehituses ja logistikasektoris.
Tööhõive suurendamiseks on piirkonnas käivitatud mitmeid projekte, näiteks Kiviõli Seikluskeskuse või Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi loomine. Samuti on riik koostanud Ida-Virumaa arenguplaani ja käivitanud mitmeid regionaalseid toetusmeetmeid.
Lõppmõtted
Kokkuvõtteks võib öelda, et Ida-Virumaa ootab endiselt oma taassündi. Kuigi majanduse elavdamiseks on tehtud jõupingutusi, on piirkonnal endiselt ees palju väljakutseid. Ida-Virumaa on suutnud oma traditsioonilisi töökohti kaotada ja meelitada uusi ettevõtteid, kuid edu on olnud tagasihoidlik.
Selle saavutamiseks on vajalikud kulutõhusad ja innovaatilised lahendused, mis aitaksid kaasa piirkonna majandusele ja tööhõivele. Ida-Virumaa tulevik sõltub suurel määral riigi ja erasektori pingutuste koostööst ning innovatiivsete äriideede rakendamisest. Kui see õnnestub, saab Ida-Virumaast tõeliselt edukas piirkond.