Mis maakonnas asub Pärnu jõe ülemjooks?
Pärnu jõgi on tuntud kui Eesti neljas pikim jõgi, mille kogupikkus ulatub 144 km. Selle kaunis jõgi algab Valgamaalt Otepää kõrgustikult ja voolab Läti piirist välja Pärnusse ning sealt edasi Läänemere suunas. Jõe keskjooks on võluv tänu oma looklevatele käärudele ja mõnusatele kallasaladele, mida on võimalik nautida kihutades kanuuga mööda joogut.
Küsimus, millest täna mõtestame, puudutab aga Pärnu jõe ülemjooksu asukohta. Üks võimalik vastus on, et Pärnu jõe ülemjooks asub Pärnu maakonnas. Selle täpsem paiknemine ja omadused on aga järgnevas tekstis lähemalt kirjeldatud.
Pärnu jõe ülemjooksu täpne paiknemine
Ülemjooks on termin, mida sageli kasutatakse kirjeldamaks ühe jõe algosa enne suuremaid ojasid, lisandeid ja mõnujooksusid. Kuna Pärnu jõe haarama enda alla üsna suuri alasid nii Viljandimaal kui ka Järvamaal, siis jagataksegi jõgi mitmeteks osadeks.
Pärnu jõe ülemjooksu kohalik paiknemine täpsustub kaardi abil. Selgub, et Pärnu jõe ülemjooksu alguspunktiks loetakse Suislepa silda, mis asub Vändra-Viljandi maantee 18,kilomeetril. Seega on Pärnu jõe ülemjooks suurima osa ulatuses hõlmatud Pärnu maakonnaga.
Looduse ilusad vaated Pärnu jõe ääres
Pärnu jõgi on suurepärane koht nii kalastusharrastajatele kui ka looduses armastajatele. Pärnu jõe ülemjooks on oma käänuliste käärudega eriti hinnatud just paadimatkajate seas.
Pärnu jõe kallastel on võimalik leida ka mõnusaid lõkke- ja telkimisplatse, mida on võimalik kasutada looduses ööbimiseks. Matkateekondade ülesehitus sõltub suuresti matkajate eelistustest ja kestusest. Seega on võimalik nii ühe öö matku, kui ka pikemaid marsruute mitmeid päevi kestva matkana.
Jõeäärne loodus on erakordselt kaunis, tihedalt kasvab ümberringi okasmets, kuhu võrsuvad üksikud lehtpuud. Eriti ilusaks muudavad looduse need käänulised käärud, mis kaldaid oma kaarelise mustriga kaunistavad.
Jõeäärsed põllumaad ja metsatukad annavad väikese võimaluse nautida ehk ka erinevaid linnuliike. Näiteks on tihti kuulda ja ka näha laanekanakaid, metsvinte, rähni või vööt-põldvutte.
Kandejõud ja kalastus Pärnu jões
Kandejõud on parameeter, mis iseloomustab jõeäärse veekogu võimsust vette kukkumist pakkuvate liivaterade transportimisel. Kandejõud mõjutab oluliselt ka kude- ja toitumisalade kättesaadavust kaladele ja loomadele.
Pärnu jõe kandejõud on keskmise võimsusega, seega kallaste veevool ei ole selline, mis võivaks loomadele probleeme tekitada. Samas on Pärnu jõgis turvaline ja mugav kalastada, sest teatud aastaaegadel liiguvad jões paljud kalaliigid, mis kutsub kaasa kalamehed üle kogu Eesti. Näiteks võib Pärnu jõgi pakkuda ahvenast, haugi või säina püüdmiseks sobivaid paiku. Samas tuleks kalastajatel enne õnge vette panemist läbi lugeda ka kehtestatud kalastus- ja püügikeelualad, et mitte rikkuda Eesti seadusandluse nõudeid.
Kas Pärnu jõe kaldal on ka kultuuriloolist tähtsust?
Pärnu jõeäärseid ilusaid kohti seostatakse sageli ka Eesti kultuuri ja ajalooga. Näiteks sõitis Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts koos oma toonase abikaasa Lilli Pätsiga tihti just Pärnu jõel paadiga. Nende suvitusasukoht asus Pärnu jõe ürgorust lõunas, kus tänapäeval asub Kõveri küla.
Ülemjooksu asukohta seostatakse ka ajalooüritustega, kuna arvatakse, et just seal Pärnu jõe algusosas toimus Eesti Ajaloomuuseumi välitöödena kinnitatud Vabadussõja aegne lahing. Võitluse tähenduse säilitamiseks on loodud ka üks mälestusmärk, mis asub Oiu silla ja Suurkivi vahelisel alal.
Kokkuvõte
Pärnu jõe ülemjooks on paik, mida seostatakse sageli rahu ja loodusliku iluga. Jõeäärsed käänulised käärud, männimetsad ja karismaatilised kooslused sobivad ideaalselt matkamiseks ja looduses ööbimiseks. Samuti tasub meeles pidada, et Pärnu jõe kaldad on ka mitmete kultuurilooliste tähtsusega sündmuste paigaks, mida tasub avastada ja tundma õppida.