Nullkulu

Nullkulu

mis kell on praegu?

Mis kell on praegu – kõik, mida pead teadma aja kohta

Kas oled kunagi endalt küsinud, mis kell on praegu? Võib-olla tundub küsimus väga lihtne, aga tegelikult on aja kohta palju põnevat ja huvitavat öelda. Selles artiklis vaatleme, mis kell on praegu ja mis on kellaaja mõõtmise alused, millised on erinevad ajatsoonid, kuidas kellaaja muutused meie tervist mõjutavad, milline on päevavalguse ja pimeduse tähendus, kuidas eri riikides tähistatakse aega ning mis on maailmakella tähendus.

Mis on aja mõõtmise aluseks?

Kellaaeg põhineb päikesekiiretele, mis liiguvad Maa ümber. Kellaaja mõõtmise aluseks on päikese tõus ja loojang, mis paigutuvad päikeselise päeva keskele. Selleks, et päeva ja öö pikkus oleks suvest talveni ühesuurune, jagatakse aasta 24 tunni pikkuseks. See tähendab, et üks tund on võrdne 1/24 päevaga ehk 60 minutit on võrdne 1/1440 päevaga. Ajatsoonid, mis hõlmavad Maa kõikides piirkondades, jagavad seda aega erinevatesse kellaaegade hulka.

Ajatsoonid

Maailmas on kuus põhilist ajatsooni: Vaikse ookeani aeg (UTC-12), Hawaii-Aleuutide aeg (UTC-10), Alaskalehe näiv päikeseaeg (UTC-9), Vaikse ookeani aeg (UTC-8), Mäestikuaeg (UTC-7), Kesk-Zone aeg (UTC-6), Ida-Zone aeg (UTC-5), Atlandi-poolne aeg (UTC-4), Fernando de Noronha aeg (UTC-2), Greenwich Mean Time (UTC), Lääne-Euroopale tüüpiline aeg (UTC+1), Keskeuroopale tüüpiline aeg (UTC+2) ja Ida-Euroopa aeg (UTC+3).

Kuidas kellaaja muutused meie tervist mõjutavad?

Kellaaja muutus võib meie organismile negatiivselt mõjuda. See on eriti tugevalt tunda päevade pärast, miljoonid inimesed kogu maailmas muudavad oma kella. Keha bioloogiline kell näitab, millal me oleme ärkvel ja millal magame. Kellaaja muudatused võivad tekitada unetust, liigset väsimust, meeleolumuutusi ja isegi depressiooni.

Päevavalgus ja pimedus

Päevavalgus ja pimedus mõjutavad meie tervist ja heaolu. Inimorganism vajab päevavalgust, et toota D-vitamiini, hormooni, millel on palju olulisi funktsioone. Päevavalguse puudumine võib põhjustada depressiooni ja unetust. Seevastu liiga palju valgust võib häirida une tsüklit ja esile kutsuda unetust.

Kuidas eri riikides aega mõõdetakse?

Kella kasutuselevõtuga kaasnes mitmeid ajaloo jooksul erinevaid süsteeme ning ajamõõtjaid on erinevat tüüpi. Näiteks Saksamaa ajatsoonis on kell neli tundi varasem kui Washingtonis. Seetõttu võib jaanuaril olla Saksamaal kella 8 ja Washingtonis alles kella 3 öösel. Igal riigil on oma ajalugu ja ajamõõtmine, mistõttu võivad kellaajad erineda erinevates piirkondades.

Mis on maailmakell?

Maailmakell on kell, mis näitab eri riikide kellaegu ühel ekraanil. See abivahend aitab orienteeruda erinevates ajatsoonides ja hõlbustab suhtlust erinevate piirkondade vahel. Maailmakella kasutatakse sageli äride, lennufirmade ja muul pool, mil eri ajatsooni kuuluvad inimesed mitmes ajavööndis suhelda peavad.

Kokkuvõte

Kellaaeg on meie igapäevase elu oluline osa ning seda mõjutavad paljud erinevad tegurid, sealhulgas inimese bioloogiline kell, ajatsoonid, päevavalgus ning erinevad ajamõõtjad. Kellaaja muutused võivad meie organismile tekitada probleeme, seega on oluline nendega kohaneda. Maailmakell on suurepärane abivahend eri piirkondade vahelise suhtluse nõudmistega toimetulemiseks.