Mis kell kella keeratakse: Kõik, mida teada saada
Meie igapäevases elus on kellal oluline roll. Kuid kui sageli olete mõelnud kellakeeramisele ja selle tagamaadele? Kas teadsite, et kellakeeramine on seotud päevavalguse ajaga ning selle eesmärk on energia säästmine? Selles pikas artiklis käime koos läbi kõik teadaolevad faktid kellakeeramise kohta, alates ajaloost ja põhjustest kuni selle mõjude ja tulevikuplaanini.
Kellakeeramise ajalugu
Kellakeeramine on tava, mida tuntakse paljudes riikides üle maailma. See tava sai alguse esimest korda 20. sajandi alguses Saksamaal, kus kohalik põllumajandusselts tegi ettepaneku selle kohta, et kellad tuleks kevadeti tund aega edasi keerata. Selle eesmärk oli kasutada paremini ära valgusküllaseid tunde igal aastal kevadel ja suvel, et säästa elektrit ja tagada parem päikesetööajagraafik.
Esimene riik, kes seda praktiseeris, oli Saksamaa, ja see levis kiiresti kogu Euroopasse. Sel ajal kasutati seda meetodit sõjajärgsetes aastates ka energiat säästvate meetmetena. Kogu maailmas on kellakeeramine muutunud väga populaarseks, ehkki igal aastal võib-olla tehtud väikeseid muudatusi.
Mis kell kella keeratakse?
Kellakeeramine toimub igal aastal kahe erineva perioodi jooksul, kevadel ja sügisel. Euroopas keeldus Holland sellest traditsioonist teistest riikidest aastal 2019 ja ajalooline traditsioon on möödunud.
Kevadel keeratakse kellad tavaliselt tund aja võrra ettepoole. Sel ajal on meil rohkem päevavalgustunde ja kui me keerame oma kellasid edasi, siis saame oma päeva paremini ära kasutada. Kell keeratakse edasi viimasel pühapäeval märtsis. Ehkki see võib erinevates riikides natuke erineda.
Sügisel keeratakse kellasid tagasi tund aja võrra, et tagasi minna standardajale. Selleks pööratakse kell tagasi viimasel pühapäeval oktoobris. See muudatus toob meile teadlikkuse sellest, et päevad hakkavad lühenema ja talv on tulekul. Seega aitab kellakeeramine meil paremini kohanduda muutuvate aastaaegade ja päevavalgustundidega.
Miks keerasime oma kellasid?
Kellakeeramise ajalugu on põhjuste osas huvitav. Peamine eesmärk on säästa energiat, mis tuleneb sellest, et laiemal päevavalguse perioodil on vähem vajadust valgustuse järele ennelõunal ning elekter ei kuluta lisaraha.
Sellemeetodi kasutusele võtmisest saadik on tehnoloogia kõvasti arenenud ja meie võimalused energiasäästuks on suuresti paranenud. Seetõttu on küsimus: kas kellakeeramine ikka on piisavalt otstarbekas?
Mõju tervisele
Kellakeeramine võib kaudselt mõjutada meie keha sisekella. Paljud eksperdid ütlevad, et sellised välised häired võivad mõjutada keha ja võtta aega kohanemiseks. Erinevad riigid on erinevatel aegadel ja paljud inimesed seetõttu tunduvad väsinud, kannatavad unehäirete käes ja võivad kogeda unetuse, südameprobleemide ning muude terviseprobleemide tekkimist.
Samuti on teadlased uurinud, kas on seos suurenenud õnnetuste arvu ja produktiivsuslanguse vahel kellakeeramise ajal. Kuigi seost ei pruugi olla, on hea teada, et tervislikud eluviisid on parimad.
Tulevikuküsimus
Teema tõstatamine on andnud ka alust aruteludele, kas tava tuleks jätkata. On arvamusel, et kella keeramine võiks kaotada oma mõtte. Mõned Euroopa Liidu riigid on võtnud selle üle arutelu.
2021. aasta märtsis astusin samm sammu
Tänaseks nimetavad paljud meie keskkonnaministreeriumi aga kevadist kella keeramist lihtsalt ebavajalikuks ja võimalikuks energiakuluna.
Järeldus
Kellakeeramine on tava, mida paljudes riikides üle maailma praktiseeritakse. Selle eesmärk on säästa energiat ja paremini ära kasutada päeva jooksul valgustundide pikkust. Ehki kellakeeramine on praegu meie elus tavaline, mõjutab see meie sisekella ja tervist eri viisil.
Sellest hoolimata peame arutlema selle kasulikkuse ja põhjendatuse üle. Enamikus riikides on lõplikuks meetmeks saanud aega muutmata jätmine. Varem teadmata faktid ja muutused ning arutelud on tekitanud põhjendatud küsimusi selle kohta, kas kellakeeramist on vaja või mitte.