“mis kell keeratakse kella”
Kell keeramine on midagi, mida me kõik teeme kaks korda aastas, kuid kas oleme kunagi mõelnud, miks me seda teeme? Miks peame öösel magamiseks kella tagasi keerama ja suvel seda uuesti edasi ajama? Kõik need küsimused on loogilised ja vajavad täpseid vastuseid. Selle artikliga anname üksikasjaliku selgituse selle kohta, mis kell keeratakse edasi või tagasi, ning uurime ka mõningaid ajaloo ja kultuurilisi aspekte, mis on seotud kellakeeramisega.
Kellakeeramine – ajalugu ja päritolu
Kellakeeramine võib tunduda midagi, mida me oleme alati teinud, kuid tegelikult on sellel tava algus palju vanem. Kellakeeramine sai alguse 19. sajandi lõpus, kui kohalikel omavalitsustel oli võimalus otsustada, kui kaua päev peaks kestma. Siis võisid nad päevavalgustunde ülejäägi kokku panna, et säästa tulevikus valgust. Kellakeeramise idee sai suurepäraselt hakkama, sest see võimaldaks kasutada päevavalgustunde optimaalselt.
Päikese liikumise analogi leiab ka iidsete tsivilisatsioonide kalendritest. Kui mõni päev kestis rohkem kui 24 tundi, siis oli tühine kellakeeramine madal päevavalguse kasutamise arv. Täna mõjutavad kellakeeramine paljusid ülemaailmseid kogukondi ning mõned on loobunud sellest üldse, nagu Arizona osariik USA-s. Ajalooliselt olid päikesekellad, mida kasutati kellaaja määramiseks, mõnevõrra ebatäpsed, sundides inimesi hindama kellaaega ilma usaldusväärsete tõenditeta. Niisiis, kui masinakellad tulid, oli see oluline samm kellaaja täpsustamisel.
Mis kell keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi?
Kellakeeramine võib tunduda ebaoluline, kuid tegelikult mängib see meie igapäevaelus väga olulist rolli. Kui kohalikud võimud otsustavad kella käigu muuta, siis millal nad seda tegema peaksid? Vastus on lihtne – kui päeval on päikesevalgust üleliia, siis tuleks kella edasi keerata. Sellest tulenevalt saaksime kasutada seda aega optimaalselt, kasutades päikesevalgust paremini. Kui päevavalgust on vähem, siis tuleb kell tagasi keerata, et me ei jääks öösel liiga kaua pimedas.
Kellakeeramine toimub enamikus riikides enamasti asjaolul, et päevavalguse kasutamine on kusagil suurem kui teistes. Näiteks on Põhjapoolkeral kanne juulist kuni 31. detsembrini. See on seotud seega, et polaarjoone tõttu saab päevavalgust kiiremini kasutada, seega on ka päevaga rohkem aega, mida tuleks kasutada optimaalselt. Kuid hoolimata sellest, et ka lõunapoolkera riigid kasutavad kellakeeramist, on nende põhjendused palju erinevamad. Näiteks kellakeeramine Austraalias on seotud energiasäästu prognoosimisega ja kulude vähendamisega.
Mis on kellakeeramise mõju inimeste tervisele?
Kuigi kellakeeramise muutmine võib olla asjaolu, mis annaks aega säästa, võib see ka inimestele negatiivseid mõjusid avaldada. Kellakeeramise muudatused võivad vähendada päikesevalguse kasutamist, mis võib omakorda mõjutada inimeste ööpäevarütmi. Seda olukorda on eriti näha pärast suveaega, kus päike tõuseb hiljem kui talveajal. See võib sisse lülitada tunde nagu väsimus ja depressioon.
Teisest küljest on kellakeeramise muudatused võimelised parandama inimeste une kvaliteeti. Kui kellad keeratakse tagasi, siis saame magada rohkem, mis võib parandada unemustrit ja töövõimet. Samuti võib parandada energiatarvet ja keskendumisvõimet. Lisaks on kellakeeramise muutused seotud inimeste üldise meeleolu paranemisega.
Mis on tulevikus oodata kellakeeramise osas?
Tundub, et kellakeeramise tulevik on ebakindel. Viimastel aastatel on mitmed riigid juba loobunud sellest tavadest. Lisaks on Euroopa Liidus läbi viidud küsitlused, et välja selgitada, kas inimesed eelistavad jätta kellakeeramise pooleli. Kuna meie igapäevaelus mängib kellakeeramine nii suurt rolli, siis tekitab see ka muret, milliste muudatuste toomine sellele kaasa toob.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kellakeeramine võib tunduda midagi triviaalset, kuid see toob kaasa palju küsimusi ja muret inimeste elus. Kui kasutame päikesevalgust keskkonna optimaalseks kasutamiseks, siis mängib kellakeeramine meie igapäevaelus väga olulist rolli. Kuid samal ajal ei tohi me unustada, et see võib mõjutada ka inimeste tervist ja psühholoogiat. See on tähtis aspekt jälgida, kui otsustatakse, millal kellade keeramine tuleb läbi viia ja kas seda üldse vaja on.