“Miks voolab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsisse?” – Pikk artikkel SEO optimeeritud
Emajõe jõevesi on looduse suurepärane looming, mis on kujunenud aastatuhandete vältel ümber Peipsi järve ja nahkhiirte järvede piirkonnas. Paljud meist mõtlevad vee liikumisest erinevates jõgedes ja järvedes kui midagi, mis liigub riikide, maakondade ja linnade vahel, mis on eraldatud geograafiliselt. Siiski on Emajõe ja Peipsi järve vesi osa terviklikust ökosüsteemist, mis hõlmab mitmeid rahvusvahelisi veeteid ja ümbritsevaid maastikke.
Käesolevas artiklis püüame vastata küsimusele, miks Emajõgi voolab Võrtsjärvest Peipsisse ja millest see kõik alguse sai. Selgitame lahti faktid ja muistsed legendid, püüame leida seoseid loodusega ning avada Emajõe elupaiku, paljastades selle ilu ja kasuteguri.
Üheks oluliseks faktoriks Emajõe kulgemiseks Võrtsjärvist Peipsi järve suunas on hüdroloogilised tingimused, mis mõjutavad piirkonna veevarustust ja vooluhulka. Piirkonnas on nii madalaid kõrgusi kui ka künkaid, nii et Emajõgi langeb oma teekonna jooksul mägy ka madalaima punkti (61 m üle merepinna) juures Rõngu. Kuid selle pikiulatusliku teekonna raskus meie lugematutes maailmades on ainult väike osa selle keerulisest teekonnast.
Emajõgi põhiallikaks on Võrtsjärv, mis oma 2700 km²-sel pindalaga on Eesti suurim järv. See järv on looduslik tõrksus, mis voolab konstandi veehulgaga välja Emajõkke. Võrtsjärvele saabub mitmeid jõgesid ja kraave, eelkõige Õhne jõgi Lõuna-Eestist, kuid Võrtsjärve vesi on peamiselt pärit Peipsi järvest.
Peipsi järv asub Eesti- Venemaa piiril. See on Euroopa viies suurim järv ja suurim Eestis, kusjuures enam kui 40% sellest jääb Eesti territooriumile. Peipsi järv on tohutu osa kogu Emajõe süsteemist ja selle veeringe emotsionaalsus koosneb mitmest allikast ja voolujuhtmetest, mis viivad vee Peipsi järve ning seejärel Emajõkke.
Võrtsjärve ja Peipsi järve vahel asuvad ka mitmed tarindid, nagu näiteks Võhandu jõgi. Piirkonnas on ka palju veekogusid, mida pole nimetatud, mis kõik on ühendatud Emajõe süsteemi kaudu.
Kuid see pole ainult hydroloogiline faktor, mis seob Võrtsjärve Peipsi järvega; geoloogilised ja klimaatilised tingimused mõjutavad samuti Emajõe vooluhulka ja ümbritsevat maastikku. Emajõe vool peegeldab piirkonnas peamiselt põhjaveevarustust – suure vooluhulga saavutanud juhtkohtades leidub karstilisi maardlaid või allikad ja madalamatel kohtadel, kus vatt mullast küsib vett, on jõe vooluhulk väiksem.
Peipsi järve vee tase kõigub väga oluliselt, mis mõjutab ka Emajõe vooluhulka. Seda reguleeritakse maavaravarude leidude ja veepuhastusjaamade ehitamisega, et tagada piisav veevarustus kogu aasta vältel. Seega pole piirkond mitte ainult ilus, vaid ka elujõuline ja elupaigana sobiv.
Kokkuvõttes on Emajõe vool Piirkonna südameks, sealhulgas Võrtsjärve ja Peipsi järve, mis on järvede kooslus, mis hingab koos loodusega ning tagab mitmeid ökosüsteemi teenuseid, mis kajastuvad ka meie inimeste heaolus. Emajõe süsteem on inimtegevusest häiritud ja vajab pidevat tähelepanu. Seetaheks võib Emajõe süsteem pakkuda palju kaunikuis ja hariduslikku väärtust, ametlik eesmärk tagada piirkonna jätkuv areng ja kaitsta loodusvarasid kõigi jaoks.