Nullkulu

Nullkulu

kes on soome president?

Kes on Soome president – Soome presidendi ametiasetused ja ajalugu

Soome presidendi ametikoht on Soomes üks kõrgemaid ametikohti. President on riigi kõige kõrgem esindaja nii kodu- kui ka välismaal. Soome Vabariik kuulub parlamentaarse vabariigi riikide hulka. See tähendab, et võim on jagatud parlamendi ja valitsuse vahel. Seega on presidendil võimu ainult välispoliitikas ja riigikaitse küsimustes. Presidendi ametiaeg on 6 aastat. Enne 1987. aastat võis ühel kandidaadil olla ametikoht kuni 12 aastat.

Presidendi ametikohustuste hulka kuulub muu hulgas ka Vabariigi Valitsuse heakskiidu saamine ja riigi ühtsuse tagamine. Sellest tulenevad veel erinevad presidendi ametis olemise kohustused, mis käsitlevad Soome riigi kodanike vajadusi ja huvide esindamist. Presidendil on volitused otsustada erinevate valitsusametnike ametikohad, kuid need otsused tuleb ta heaks kiita Soome Vabariigi parlamendil. Lisaks sellele on presidendil võim sobitada erinevaid valitsuspoliitikaid, nagu välispoliitika, rahu ja julgeolekuküsimused.

Soome president valitakse otsevalimiste teel. Valimistel on aktiivne ja passiivne valimisõigus kõigil Soome kodanikel. Ametis olevat presidenti tagasi ei saa valida. Soome presidendivalimiste tulemusi mõjutavad tugevalt valimiskampaania teemad ja see, kuidas kandidaat end esitleb. Need valimised toimuvad tavaliselt uue aasta alguses ja neil osaleb mitu kandidaati.

Soome presidentide valitsusajal on olnud erinevaid probleeme ja väljakutseid. Presidendi kohustus on ka riigijuhtimise kriiside lahendamine. 1980. aastatel toimus Suur Isamaasõda, mis mõjutas tugevalt Soome majandust. Väga raske oli leida sobivaid majandus- ja välispoliitilisi lahendusi. Soome otsustas toona astuda Euroopa Liitu ja muutuda tööstusriigiks. See poliitika on aidanud Soomel saada üks arenenumaid riike Euroopas.

Mõned tuntud Soome presidendiks saamist käsitlevad faktid: 1919. aastal sai Soomes presidendiks Kaarle Juho Ståhlberg, kes oli ka üks 1919. aasta Soome konstitutsiooni autoritest. Pärast Ståhlbergi valitsusaega oli presidendiks Pehr Evind Svinhufvud, kellel oli oluline osa Soome iseseisvusdeklaratsiooni koostamisel. Teadaolevalt oli ta ka esimene Soome president, kes lahkus Leningradi blokaadi ajal Helsingist kohtuma Venemaa valitsuse esindajatega.

Üldiselt võib öelda, et Soome presidendil on riigi õiguslikus struktuuris erinevaid olulisi volitusi. Neid volitusi kasutades võib ta lahendada mitmeid Soome riigi juhtimises olevaid probleeme ja väljakutseid. Presidendi ametiajal on olnud ka häid tulemusi. Soome on üks Euroopa Liidu arenenumaid riike, mis tõestab selgelt, et presidendi ametikohal on tõeline mõju. Seega on Soome presidendi ametikoht rohkem kui lihtsalt tseremoonia ametikoht, see on üks Soome riigi juhtimise olulisemaid positsioone.