Miks sündisin nii: Sünnituse müstika
Sünnitusest on saanud inimkonna ajaloo kõige tavalisem protsess. Kuigi igal sugulasel on oma lugu sünnitusest, on see siiski saladuslik ja abitus koht. Me ei tea, miks me sündisime päeval, kuu või kellaajal, kuid me teame, et see on osa meie kogemusest. Ja kui nii, siis mis on selle müstika taga? Selles artiklis räägime sellest, miks me sündisime nii, nagu me tegime.
Meie sünniajad on üks inimeseks olemise kogemuse põnevamatest osadest. Loomulikult ei ole meie sünniaega juhuslikult määratud, kuid see on seotud paljude teguritega, alates ema keha tsüklitest kuni meie pere geneetikani. Üks tegur, mis on eriti oluline, on sünnikuu.
Sünnikuu võib mõjutada inimese iseloomu, käitumist ja tervist. Sellel on palju tegureid, alates sünnipäevahoroskoopide populaarsusest kuni selle uurimiseni, et millal oleks parim aeg lasta luuletusi lugeda, et luuletus mõjutaks lapse elu rohkem. See pole üksnes vaimne küsimus. Uuringud on tõestanud, et sünnikuul on otsene seos geneetiliste faktorite ja füüsiliste omaduste vahel, näiteks silmade värvi või söömiseelistustega.
Kuidas siis sünnikuu seda kõike mõjutab?
Kuigi sünnikuu mõju on suurel määral geneetiline, võib see mõjutada ka lapse toitumist, keskkonda ja vaimset tervist. Näiteks mõjutab talvine sünnikuu oluliselt progesterooni taset raseduse ajal, mis võib mõjutada sünnituse kestust ja raskusastet.
Noorema sünnikuuga olevad lapsed võivad olla altimad allergiatele ja astmale ning neil on kõrgem oht ülekaalulisuseks tulevikus. See on tingitud nii ema keha immuunsussüsteemi kui ka keskkonna erinevustest. Samamoodi võivad hilisemal sünnikuul olevatel lastel olla suurem risk vaimuhaiguste ja isegi Alzheimeri tõve tekkeks, kuna keskkond võib olla sel ajal erinev ning lastel võib olla rohkem stressi.
Kui aga kogu müstika kõrvale jätta, võib sünniaeg mõjutada ka meie tervist üldiselt.
Meie bioloogias on küsimus, miks enamik loomi sünnivad tiinusperioodi lõpus, kuna selgub, et see annab vastsündinutele parimad võimalused oma organismi elus hoida. Esimesed paar päeva on vastsündinutele kõige traumeerilisemad, kuna nad kohanevad väliskeskkonnaga. Seetõttu on neil siis vaja kõige rohkem tuge ja abi, kuna nende elule on langenud nii palju stressi.
Kui arvestada ka sellega, et nädalapäevad võivad mängida ka geneetilist rolli, siis võib olla selge, et sünnikuul ja ajal on tõeline seos meie keha ülesehituse, tervise ja geneetilise pärandiga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sünnikuul on suur roll meie elus. See on osa meie müstilisest kogemusest. Ja ehkki see võib tunduda juhuslikuna, on see tõenäoliselt üks kõige olulisemaid ja mõjusamaid tegureid, mis kujundavad meie elu ja mõjutavad meie käitumist ja isikupära.
Seega on selge, et sünnitusmüstika ainult kasvab ja jätkab väljakutse esitamist meie arusaamadele inimkonnast ja meie olulisusest maailmas. Müstika taga on aga ka nende ainulaadsus ja müstilisus, mis muudab kogemuse meie elus veelgi põnevamaks.