Kui madal vererõhk on ohtlik
Madal vererõhk, ka nn hüpotensioon, on seisund, kus vererõhk on oodatust madalam. See võib põhjustada erinevaid sümptomeid, sealhulgas peavalu, väsimustunnet ja pearinglust. Ent kas madal vererõhk on ka ohtlik?
Sellele küsimusele vastamiseks tuleb vaadata, milline on madal vererõhu aste ning millised on sümptomid, mida sellega kaasneb. Kui madal vererõhk on kerge ja sümptomiteta, pole sellest põhjust muretsemiseks. Kui aga inimene tunneb pearinglust, nõrkust, külmatunnet või minestusnähte, võib see olla märk sellest, et vererõhk on liiga madal ning sel juhul tuleks lähemalt uurida meditsiinilist abi võimalikke probleemide tuvastamiseks.
Üldiselt võib öelda, et madal vererõhk ei ole tavaliselt ohtlik. Siiski on olukordi ja seisundeid, kus madal vererõhk võib olla väga ohtlik. Näiteks võib verejooks, ulatuslikud rasked vigastused ning erinevad kriitilised seisundid nagu südame- ja kopsupuudulikkus, südameinfarkt, insult, anafülaktiline šokk ja neeru- või maksakahjustused põhjustada väga madalat vererõhku, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud. Teine suur riskitsoon on ka operatsioonijärgne seisund, kus võib tekkida nii ajutine kui ka püsiv hüpotensioon.
Võimalikeks riskifaktoriteks madalale vererõhule on ka vanus, sest eakatel inimestel esineb sageli vererõhu langust, samuti rasedus, südamepuudulikkus, kilpnäärme alatalitus ja unerohtude või alkoholi tarbimine.
Siiski on oluline märkida, et madal vererõhk ei põhjusta tõsiseid probleeme tavaliselt ise “kui selline”. Pigem on hüpotensioon lihtsalt sümptom, et organismis on midagi valesti ja peamine peakski olema see probleem välja selgitada ning sellega edaspidi tegelda.
Kokkuvõttes võib öelda, et madal vererõhk on üldiselt ohutu, kuid võib olla märk suuremate terviseprobleemide olemasolust. Seetõttu on oluline, et madala vererõhuga kaasnevaid sümptomeid ei eirataks ning kui nõrkus ja pearinglus ei kao, peaks kindlasti pöörduma arsti poole, et välja selgitada hüpotensiooni tegelik põhjus ja riskid.