Nullkulu

Nullkulu

mis on päike?

Mis on päike?

Päike on Heliostaar ehk Päikesesüsteemi keskne täht, mis kujutab endast olulist osa Maa ja teiste planeetide ellujäämise tagamisel. Päike ont oluline energiaallikas kõigile organismidele, kes elavad Maal. See on võimas ajendaja, kuid samuti pakub elu toetavat valgust ning soojust.

Kirjeldus Päikesest

Päike on looduses üks olulisemaid aspekte. See on tuumareaktsioonide poolt põhjustatud keemiline energiaallikas ning võib ulatuda massiivse suuruseni. Hinnanguliselt on Päikesesüsteemi keskse tähe pindala ligikaudu 274 miljonit korda suurem kui Maa pind.

Päike koosneb peamiselt gaasidest ja plasmast. Esmalt on Päike jagatud kolme kihist, mida nimetatakse sisemiseks tuumaks, väliseks tuumaks ja fotosfääriks. Päikese tuum on keskne põlemiskamber, mida toidavad väga kõrge temperatuur ning rõhk. Mõlemad need tegurid suurendavad tuumas põlemisprotsessi temperatuuri ja rõhku. Seejärel kiirgub suurem osa tuumakuumusest Päikese väliskihist fotosfäärist.

Kuumuse ja valguse kiirgamine Päikese väliskihist on „päikesevalgus“, mida maa elanikud saavad igapäevaselt tunda. Valguse osa annab meile loomuliku valguse, mis valgustab Maa elavaid organismide, sealhulgas inimeste, taimede ning loomade elu. Kuid selle kiirguse teine pool soojendab meie planeeti ning tagab kõigi elusolendite ellujäämise.

Miks on päike nii oluline?

Elu Maal ei saa toimuda ilma Päikeseta. Bioloogiliste süsteemide toimimiseks on energiat vaja ning päike on selle energia peamine allikas.

Päikese valgus ja ultraviolettkiired on määravad vormimaks teatud taimede ning loomade välimust. Samuti on päikesevalgus tihedalt seotud elusolendite käitumis- ja une-rütmidega ning sellega, kuidas me oma igapäevaseid asju ajame jne.

Võtakem näiteks, et ilma Päikeseta oleks Maa jäine planeet, mille pind temperatuurid püsiksid vähemalt -18 °C piires. Samuti ei oleks meil taimestikku ning loomi, sest nad ei saaks valgusest energiat, mida nad oma elutegevuseks vajavad. Kuid tänu Päikese jõule on meil olemas toiduahel, mis aitab tagada kogu eluslooduse jätkusuutlikkust.

Päikese mõju teadusele ja tehnoloogiale

Päikeseuurimine on taasiseseisvunud Eesti riigi jaoks üks olulisi teadusharusid. Eesti teadlased osalesid näiteks 2018. aastal edukalt NASA´a kosmoselaeva Parker Solar Probe tõukurprotsessides. Laeva eesmärk on läbi viia lähivõtteid päikese koronast ning näha, kuidas tekib Päikesetuul miilitsa suunas.

Päikese laineleaba protsessid, umbralised väljavedelikud ning väljastpoolt päikesekiirgusest saadud väljad on olulised vaatlusalused, mis aitavad teadlastel tuvastada suuri optilisi ja elektromagnetilisi nähtusi. Neid protsesse võib uurida nii teleskoopide, satelliitide ning laserite kui ka arvutisimulatsioonide ja teiste virtuaalsel meetodite teel.

Päikeseenergia tootmine elektri ja soojuse jaoks muutub pehmelt öeldes võimsaks. Kuigi võimalused on piiratud, võib kaasaegne tehnoloogia lahendada neid probleeme.

Päikesepaneelid aitavad muuta Päikeselt saadud energiat elektrienergiaks, mida saab kodus või töökojas kasutada. See on väga oluline tööriist ning võimaldab meil saada ren uut, järjest paremat ja rohkem kättesaadavat energiat.

Päev lõpeb alati päikeseloojanguga

Kuigi Päikese orbitaaltuhinas on liigutavad asjad üksteise suhtes, paistab Päike meile Maa pealt siiski paigal seismisena. See tähendab konkreetset tähendust, kuna ta paistab meile samal kohal hommikust kuni õhtuni.

Päikeseloojang on visuaalselt ilus vaatepilt ning inimesed üle kogu maailma naudivad seda looduslikku ilu. See on ka vabatahtliku kaskaadi püsiv abinõu, mis aitab meil päevast öösse liikuda. Samuti on see ilus hetk neile, kes tegelevad romantiliste tegevustega. Nii saame tõdeda, et päike on Maal oluline elusolendite, teadusvaldkondade ning igapäevaelu jaoks.

Lõpetuseks

Päike on meie ellujäämise jaoks oluline. Meie bioloogilised süsteemid, elu mitmekesisus ning tehnoloogilised arengud sõltuvad päikeseenergiast, mida see päevast päeva välja kiirgab. On ennustatud, et päike kestab veel ligikaudu 5 miljardit aastat ning et meie Maale, Päikesesüsteemile ning elusloodusele on tal veel palju andmist.