Kuidas tekkis kivisüsi
Kivisüsi on laialdaselt tuntud ja kasutatud energiaallikas. See on üks vanimaid ja väljakujunenud kütusetüüpe, mida kasutatakse kogu maailma tööstuslikus sektoris. Inimesed on kasutanud kivisütt enam kui 3000 aastat, alates ammustest aegadest kuni tänapäevani.
Kivisöe tekkimine
Kivisöe tekkelugu on väga huvitav ja dateeritav umbes 300-360 miljonit aastat tagasi. Ajalooliselt on kivisöest saanud energiakandja, mis on revolutsioneerinud tööstusharud ja kulutanud elu energiakulutust. Kivisöe tekkelugu algab taimede elutsüklist.
Põhimõtteliselt kogunevad taimed süsinikdioksiidi täidetud õhust, seejärel kasutavad nad fotosünteesi energiaallikana päikesevalguse kaudu süsinikdioksiidi, et muuta taimematerjali energiaks. Nende taimede energiavaru on salvestunud nende juurtest ja varsadest kasvades.
Järgmiseks astmeks on nende surnud taimede materjali ja kõikide sellega seotud elusolendite kogunemine ja kogunemine. Neid ainulaadseid tingimusi luuakse järsk, ida-tseenilistel piirkondadel, mida nimetatakse paljanditeks, mis koosnevad kihtides üksteise peal, kaasa arvatud mitmed olulised materjalid.
Järgmised protsessid võivad kivisöe tekkimisel olla väga transformatiivsed. Survel ja ja temperatuuril, mis muudab surnud taimematerjali ainulaadseks, kui see jääb maetud liiva ja muude aine osade alla.
Kivisöe moodustumine on protsess, mis avab tema väikseima peidetud potentsiaali, muutes visuaalselt ilusa kivisüsi – musta, mitte läikivat kivi, mis on kaetud silmaga torkavate membraanidega, ja mida nimetatakse kivisöeks.
Kuidas kivisütt kaevandatakse
Kivisütt kaevandatakse maapinnalt, mis hõlmab kaevandamist maapinnal või maa all. Kivisöe kaevandamisel on mitmeid meetodeid, sealhulgas pinna- ja maapealne kaevandamine ning süvakaevandamine. Kivisöe kaevandamist tänapäeva kaevandamistsüklis saab rühmitada kahte tüüpi – maa peal ja maa all.
Deposiit asub 50 kuni 200 meetri sügavusel maapinnast. Peale kaevandamist tuleb kivisöe väärtus teada saada, et otsustada, kuidas kivisöed kasutatakse. Kivisöe kasutamise meetodeid on ka mitmeid, kuid nende kasutamine sõltub peamiselt kivisöe kvaliteedist ja sellega seotud koostisosadest.
Kivisöe kasutamise ajalugu
Kivisöetööstuse ajalugu algas Hiinas 4000 aastat tagasi. Hiinas kasutati kivisütt kui energiakandjat põletamiseks ja toidu valmistamiseks. Euroopa kivisöetööstus algas 18. sajandil, kui Inglismaa avastas, et kivisöe abil oli võimalik asendada kallist ja puuduvat puitu, mis oli toonud kaasa energiakriisi.
Kivisöe kasutamine on muudetud paljuski tänu selle omadustele. Kivisüsi annab energiat erinevatel ,,temperatuuridel” ja see sobib oluliselt rohkem erinevatele sektoritele. Kütuste vajadused ei ole tänapäeval ainult koduses kasutuses, vaid ka kasutusel on enamuses tööstuses, nagu näiteks paberitööstus ning ehitusmaterjalide tootmine.
Kokkuvõtteks
Kivisüsi on olnud tähtis energiaallikas, mille kasutamine pärineb ajaloo algusest. Seda on kasutatud tööstuslikul eesmärgil, sealhulgas erinevad sektorid, mis on kogenud märkimisväärset arengut ja edusamme. Kivisöe tekkelugu ja kasutamine on olnud väga huvitav, ning ka kogu toodangu protsess on olnud lihtne ja mugav.