Kuidas nimetatakse praegu enamikus maailma maades kasutatavat kalendrit
Kalender on ajahaldamise süsteem, mis võimaldab meil aja lihtsaks jagamiseks kasutada lihtsustatud seadmeid. Tegemist on väga olulise süsteemiga, mis määrab meie kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud sündmused. Idee kalendri loomiseks pole väga keeruline, kuid selle süsteemi töö käivitamine võib olla tõeline väljakutse.
Kalendrite sünniaeg on teadaolevalt olnud juba ammu tagasi, arvatakse, et esimesed kalendrisüsteemid võisid olla kasutusel juba 3000 eKr. Varased kalendrid kasutati eelkõige saagikoristuse ja jahiajastuste ning päikesel põhinevate sündmuste tähistamiseks. Seega võib öelda, et kalender on olnud juba ammustest aegadest oluline osa inimelust.
Käesolevas artiklis käsitletakse praegu enamikus maailma maades kasutatavat kalendrit. Vaatame, kuidas erinevates kultuurides kalendrisüsteemid töötavad ja milliseid probleeme võib nende töötamisel tekkida.
Kõigepealt vaatame Gregooriuse kalendrit, mis on kõige levinum kalender maailmas. Gregooriuse kalender on ka solaarkalender, millel on 12 kuud, mida igaühel on erinev arv päevi – veebruaril on näiteks 28 või 29 päeva. Gregooriuse kalender täiustati 1582. aastal ning see võeti kasutusele enamikus maailma riikides, kuid mitte Ida-Aasias, kus kasutatakse ikka traditsioonilisi kalender.
Teine levinud kalendrisüsteem on Lunarkalender, mis on päikese- ja kuuvalguse süsteem. See süsteem põhineb kuufaasil ja seetõttu on kuud selgemini eristatavad. Paljudes kultuurides kasutatakse seda kalendrit ajalooliste või religioo[s]sete sündmuste tähistamisel, nagu näiteks islamis.
Teine kalender on Hiina kalender, mis on kuuline kalender, mida kasutatakse enamuses Aasia riikides. Hiina kalender on tähtis osa hiina kultuurist ning on ka maailmas kõige pikem, kuna seda kasutatakse juba umbes 4600 aastat. Hiina kalender koosneb 12 kuust, millel on vahelduvad aastaajad. Ühe tsükli pikkus on 60 aastat ning see koosneb 12 kaheaastasest tsüklist. Igal aastal määrab looma sodiaagimärk, millises tsüklis see aasta asub.
Samuti on tähtis Pärsia kalender, mis on päikesekalender, mida kasutatakse Iraanis ja mitmetes Kesk-Aasia riikides. See koosneb 12 kuust, millel on vahelduvad pikkused. Iga kuu algab kuufaasist, mis määrab selle päeva tähistamise.
Kalendrid on vajalikud ka võrkpõhiste tegevuste jaoks, nagu näiteks e-arvestus, ajalehed, veebisaidid jne. Kalendritel peab olema ka hea veebivorming, mis aitab muuta kalendrit lihtsamaks ja kiiremaks.
Kokkuvõtteks on kalender ajahaldamise süsteemiks, mis on olnud meie kultuuri lahutamatu osa juba ammustest aegadest. Praegu kasutatakse enamikus maailma riikides Gregooriuse kalendrit, kuid on ka teisi kalendrisüsteeme, nagu kuukalendrid, päikesekalendrid ja segu neist kahest. Igal kalendrisüsteemil on oma ainulaadsed omadused, mis muudavad selle kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliseks. Kalendrite olulisus veebis ja võrkpõhistes tegevustes on kahtlemata suur: neid kasutatakse e-arvete, ajakirjanduse ja veebisaitide haldamiseks ning nad on üks neist tõhusatest süsteemidest, mis aitavad hoida meie elusid kontrolli all.