Kui vana on eesti keel?
Keeled on alati olnud ajas muutuvad. Nii on ka eesti keel läbi aegade erinevatel moel arenenud. Kui kaugele võime ajas tagasi minna ja millised olid sellel ajal eesti keele omadused? Käesolevas artiklis uurime eesti keele ajalugu ja juure.
Eestikeele ajalooline taust
Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda. Lisaks eestlastele räägitakse soome keelt ka Soomes, Karjalas, Koola poolsaarel ja mujal. Samuti kuuluvad sellesse keelkonda näiteks mari, udmurdi, mokša ja vadjalased.
Esimesed teated eesti keele kohta pärinevad sajandist. Tollal olid siinmail liivlased, eestlased ja vendid. Siiski ei saa öelda, et need tõendid kajastaksid täielikult eesti keele kujunemise ajalugu. Näiteks võib öelda, et juba enne seda saadi hakkama suhtluskeelte kaudu, mis võisid olla kasutusel nii kaupmehed kui ka mujalt röövretkedel käinud sõdalased ja väejuhid.
Keeleuurimise ajalugu Eestis algas 17. sajandil, mil Eesti alad olid Rootsi võimu all. Esialgu tegeleti rohkem eesti keele graafiliste märkide uurimisega, kuid seejärel ka selle keele grammatika ja sõnavara uurimisega. Töö jätkus ka Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal, eriti 1920. aastatest alates, kui Eesti Keele Selts asutati.
Keele arenemine aegade jooksul
Nagu igal keelel, oli ka eesti keelel erinevaid arenguetappe ja perioode, kus keel muutus. Varasemaid aegu võib kirjeldada kui eesti keele lõunaeesti ja põhjaeesti rühmadesse jagatud keeleperioodideks.
Lõunaeesti keel hõlmab Keeleline Viljandi ja Tartu piiril, mis moodustas XVI ja XVII sajandil Tolli kihelkonna, kirjakeele etaloniks sai eesti rahvapärase keele ilukirjanduslik ja teaduslik kasutus XVIII ja XIX sajandil. Põhjaeesti ehk Tallinna ja Harjumaa keel läheneb rohkem läänemeresoome keeltele.
Tänapäevaks on eesti keel äärmiselt muutunud. 20. sajandil toimus eesti keeles vapustav areng, mis kestis kokku vaid sajandi. Nimelt langes eesti keel 1918. aastal võimule, kui eesti rahvas oma riigi esimest korda pärast pikka aega välja kuulutas. Seejärel tuli eesti keele arendamisele esimene hingetus.
1933. aastal valmis ka Eesti esimene õigekirjaraamat, milles sai toodud sõnasõnade ja lausete kirjutusviis, mis on meile teada tänaseni. Aasta hiljem lõi Hugo Vihvelin Eesti Keele Sihtasutuse ehk tänasekeele muuseumi. Täna on eesti keel kõige kiiremini kasvav keel Euroopas, teenides oma koha ka laiema maailma keelte hulgas. Eesti keel on ametlike keelte seas ka Euroopa Liidus.
Järeldus
Kokkuvõtlikult võime öelda, et eesti keel on läbinud erinevaid ajaloolisi perioode ja arenduse tagsasid. Alates sajandist tänasele päevale, eesti keel on pidevalt arenenud ja muutunud. Tänapäeval räägitakse eesti keelt terves riigis, kus beebitest vanaisadeni, saate kuulda vestlust igal pool. Eesti keele minevik ja areng saab täna siduda ka paljude eesti kirjanikega, kes on oma romaani ja ka luuletustega aidanud kujundada eesti keele sõnavara ja selle omapärase struktuuri, juba rohkem kui sajandil.