Kui vana laps võib üksi kodus olla?
Lapsevanemana on see küsimus teie jaoks tõenäoliselt väga tähtis. Teie lapse iseseisvuse arendamine on loomulik osa tema kasvamisest ja kui näete teda ennastkorraldava ja vastutustundlikuna, on see teie jaoks suurepärane tunne.
Tegelikult on kuidagi raske teada saada, millal laps võib olla piisavalt küps, et üksi kodus olla, kuid mitmed iga-aastased uuringud ja koolitused annavad kasulikku teavet, mis aitab teil lapse iseseisvusprotsessi juhtida.
Keskmiselt on soovitatav, et laps võiks üksinda kodus olla alates 12-13-aastasest vanusest. Kuid väärib märkimist, et igal juhul on vaja lapse küpsust ja vastutust käsitleda individuaalselt.
Vanuspole ainus küsimus
Kui teatud standard on seotud lapse vanusega, peaks kogu küsimus olema selles, kui vanalt võivad lapsed ise otsuseid vastutustundlikult ja ohutult teha, ise hakkama saada. Olulised kaalutlused, mida teha: kas laps saab ise hakkama, kui on hädaolukord jne.
Siin on näpunäited, mida järgides saate otsustada, kas teie laps on piisavalt küps, et olla üksi kodus.
1) Tea oma last
Teie lapse lootmisel tuleb arvestada tema temperamentiga ning vajadustega. Lapsed võivad olla erineva käitumisega, erineva küpsustasemega jne.
Kui teie laps on näiteks ärev, kartlik, siis ta võib vajada pikemat aega, et valmis olla üksi kodus olema. Lastele kellele meeldib seiklusi otsida on tavaliselt kergem seda protsessi läbida.
2) Alusta väikestest, turvalistest hetkedest
Esimene samm lapse iseseisvuse suurendamisel on anda talle võimalus teha väikesi valikuid. Alustage lühiajalise ajaga, kui on soovitatav jätta laps üksi kodus vaid ajaks, mil olete poes või mujal käimas.
Ehitades seega järk-järgult selle aja-pikkust, mil laps üksi kodus on, suurendate ka tema usaldust ning teadmisi, mida teeb ja mis võib juhtuda.
3) Rääkige olukorrast koos lapsega
Istuge koos lapsega alla ning rääkige tema valmisolekutest ja mis võib juhtuda, kui ta on üksi kodus. Selgitage, et oluline on olla tähelepanelik ja et ta peab teadma, kuidas tuleb käituda juhul, kui midagi läheb valesti lisaks veel võib juhtuda ka looduskatastroofe, tulekahju või võimatud olukorrad kodu ümber.
Lapse valmisolek ei eelda mitte ainult enda julgust, vaid ka tarkust, kuidas käituda nendes olukordades.
4) Õpetage, kuidas oleks hädaolukorras tarvis käituda.
Hädaolukorrad on alati riskantsed. Rääkige lapsele, mida tähendab hädaolukord (tulekahjud, vargused, vargus jne) ja kuidas tuleks käituda juhtudel, kus ta üksi kodus olles tunneb ennast ära kadunud olevana.
Õpetage talle põhiprintsiipe, kuidas neis olukordades käituda, et ta oskaks rakendada põhisamme, näiteks helistada perekonnale, vajadusel abi paluda.
Mõned näited selle kohta, mida saate talle õpetada, on järgmised:
– Pidevalt kuulake, kas on võimalik kuulda mingeid kahtlaseid helisid või tegevusi.
– Kuidas tuleks käituda koduseisustes hädaolukordades (nt varguse korral).
– Kui teie laps tunneb ennast ära kadunud olevana, õpetage, kuidas ta saab aidata ennast leida või kellega oleks vajalik pöörduda.
– Õpetage lapsele ka esmaabiprintsiipe.
5) Sunnimeeskond
Tehtud nõuete vastu ei saa juurutada, lastel on vaja meeskonda ja seda tuleb teda nõuete vastu juurutada. Kui laps on ise piisavalt küps iseseisvalt otsustama, võib juhtuda et tema vajab kuhugi turvalisuse tagamiseks pääsupäevaseid sobilikke mehhanisme. Näiteks võib ta registreerida end koos sõbraga ning veenduda, et koduseid plaane sel ajal ka ette kindlustatakse.
Järelduseks
Määrates piiranguid selle kohta, millal laps võib olla üksi kodus, peaks lapsevanem alati arvestama mugavalt ja usaldusväärselt tema lapse küpsust. Oluline on alati järgida ennetusmeetmeid ning õpetada ja abistada oma last, et ta saaks edukalt hakkama üksi kodus olemisega.