Kui mina ükskord noores eas
Kas mäletate aega, kus mureta elu tundus lõputu seiklus? Kas oskate end tagasi viia noorusaega ning tunda veel kord seda adrenaliinitulva, mida tundsite noorena? Tavaliselt mõtleme noorusaja seiklustele tagasi justkui kauge minevikku, kuid tõde on see, et see on osa meist ning läheb libedalt käest, kui meie vanus suureneb. Käesolevas artiklis arutame erinevaid tahke noorusajast, seda, kuidas see meid kujundab, miks me sellele tagasi mõtleme ning mida sellest õppida saame.
Mida noorusaeg meile tähendab?
Nagu mainitud, on noorusaeg osa meist ning see, kuidas seda elasime, mõjutab meid ka täiskasvanuks saades. Olgu selleks elu suurim armumine, lennukas seiklus või raske kaotus – kõik need juhtumised on meid kujundanud ning mõjutanud. Noorusaja kujutlemine võib tekitada meis nostalgiat ning tagasi igatsemine on üsna tavaline – tuletades meelde teatud tundeid, õppetunde ning kogemusi.
Kuid kas on ka midagi halba selles, et me noorusaja peale tagasi mõtleme? Kahjuks vastus on jah – muretult elatud aastad ei tule tagasi ning me võime tunda kurbust, et meie elu enam nii “lihtne” pole. Kuid samas võime noorusaega ka positiivselt vaadata – sellel ajal õpitut ning kogetut saame rakendada oma täiskasvanuelus ning meelde tuletamine toob kaasa rõõmu ning tänulikkust.
Mida me noorusajast õppida võime?
Üks oluline asi, mida noorusaeg meiega kaasa tõi, on positiivne ellusuhtumine. Sel ajal, olgu seiklused suured või väikesed, võtame elu vastu positiivselt ning mitte midagi ei tundu võimatu. Kuid kas meil täiskasvanuna on see entusiasm säilinud? Kas me proovime uusi asju ning usume endasse? Kui mitte, siis võiksime võtta hetke, et meenutada noorusaega ning tänada selle eest, et see on meile kaasa toonud ellusuhtumise, mis aitas meil asjadega hakkama saada.
Lisaks optimismile saame noorusajast kaasa võtta ka julgeolekutunde. Kuigi noorusaeg võib olla täis seiklusi, oleme siiski oma vanemate või eestkoste all. Meil on oma kool, oma sõbrad ning oma kodu. See annab meile tunde turvalisusest ning toetusest, mis on tähtis, kui meie maailm suuremaks ning keerulisemaks muutub.
Kokkuvõtvalt, noorusaeg on osa meist ning sellel on oluline roll meie täiskasvanuelus. Meie kogemused ja elutunded sel ajal kujundasid meie ellusuhtumise ning annavad meile turvatunde. Tuletades meelde noorusaja õppetunde või kogetut, saame need uuesti rakendada oma täiskasvanuelus ning näha elu uue pilguga. Elu punnitud teele sattumisel tuleks meenutada, kuidas noorusel suuri eesmärke oli ning see positiivse ellusuhtumise ja lojaalsuse kaasatõttu täide ka said.