Kes kirjutas Eesti Hümni
Eesti hümn on üks riigi sümbolitest, mis väljendab rahvuse uhkust ja kultuuri. Kuid kas teadsite, et Eesti hümni teksti ja meloodia loomine oli ajaloos üks oluline samm rahvusliku identiteedi loomise suunas? Selles artiklis vaatleme lähemalt, kes on Eesti hümni autorid, millised olid ajaloolised asjaolud, mis võimaldasid hümni loomist ning milline oli Eesti hümni teekond Eesti Vabariigi sümboolikas.
Hümni algusajalugu
Eesti hümn, mis kannab nime “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, on üks uuemaid hümne, mis kirjutati Euroopas 19. sajandi lõpus. Hümni autoriks oli Johann Voldemar Jannsen, Eesti kultuuri tuntud tegelane, kes ka kirjutas sellele sõnad. Meloodia loomisel on sageli mainitud Fredrik Pacius’t, sest tegu on samal ajal loodud Soome hümni meloodiaga, kuid tegelikult on selle teooria kohta erinevad arusaamad.
Jannseni sõnad kirjutati 1869. aastal, kuid hümniks kujunes see alles 1888. aastal, mil seda esimest korda avalikult esitati. Sellest ajast alates on Eesti hümn kujundanud rahvuslikku identiteeti ning olnud Eesti Vabariigi ametlik hümn alates selle loomisest 1918. aastal.
Johann Voldemar Jannsen – hümni autor
Johann Voldemar Jannsen ise oli mitmekülgne tegelane, kelle panus Eesti kultuuri on igapäevase meelelahutusega võrdne. Jannsen sündis 1819. aastal Tartus, ja juba noorena hakkas ta tegelema kirjanduse, ajakirjanduse ja kultuuriga. Jannsen on tuntud oma ajakirja “Perno Postimees” loomisega, mis oli esimene eestikeelne ajaleht, ning ka rahvalaulude kogumisega, millest said aluseks eesti laulu- ja tantsupeo traditsioonidele.
Jannseni looming on Eesti kultuuriloos olulisel kohal ning tema panuse tõttu võime öelda, et Eesti kultuur oli üheks selle maa iseseisvumise eelduseks.
Hümni teekond
Jannseni kirjutatud sõnad olid inspireeritud tema armastusest oma kodumaa vastu ning soovist luua midagi, mis ühendaks kogu Eesti rahvast. Tuleb märkida, et iseseisvusaja Eesti hümniks kinnitava telefonihääletusega anti 1996. aastal just sellest hümniosast esikümnesse valitud rahvalaulude seitsmes loominguvariandile originaaltekst, mis erineb praeguses kasutuses olevast. Seda varianti esitas telefonihääletusel Nõmme Muusikakooli tütarlastekoor Heli Jürissoni juhatusel.
Hümni meloodia kohta ei ole selge, kas seda kirjutas Jannsen ise või kopeeris ta kellegi teise tehtud viisi. Üks versioon räägib, et selle kohta on õnnestunud leida Johann Köhleri käsikirjaline noodipilt, millel on märgitud, et see on “Eesti hümni autor ja meloodia”, kuid samas ei ole kindel, kas see on autori enda käekiri või mitte.
Hümni tähtsus Eesti kultuuris
Eesti hümni tekst väljendab hästi Eesti rahva armastust oma maaga ja kultuuri vastu ning on olnud alati üks peamisi sümbolite, mida omistatakse Eesti rahvusele ja iseseisvusele. Teistest riikidest eristab Eestit just see, et isegi okupatsiooniperioodil hoiti hümni salaja meeles ning seda lauldi salaja kodudes ja selle teguviisi pärast võidi laulda Tartus näiteks ka KGB keldrisse piiratuna viibides.
Eesti kultuur on oma hümni kaudu säilitanud oma väärtusi, traditsioone ning selle helide kaudu tuuakse esile eestlaste sügav seotus oma kodumaaga. Seetõttu on Eesti hümnil oluline roll Eesti rahvusliku identiteedi kujundamisel.
Lõpetuseks võib öelda, et “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on klassikaline näide valgustusajastu mõjutustest Eesti kultuuris ning kujundab Eesti rahva mõtteviisi. Eesti hümni tähtsus hakkas oluliselt kasvama Eesti iseseisvumisele eelnenud aastakümnetel ja riigi sümbolitena kasutasid seda ka juba 1920ndatel Eesti riigi ametiasutused.
Eesti hümni lugu on inspireeriv teekond läbi ajaloo, mis näitab, kuidas kohalik kultuur saab olla võimas vahend identiteedi kujundamiseks. Toome publikuni seda artiklit, et jagada inspiratsiooni ja tuge, kui mõistate Eesti hümni looga kaasnevat tähendust. Eesti hümni autorid, nii Jannseni kui Paciusi panus, on omaette peatükk, mis annab positiivset laengut kogu Eesti rahvale.