Nullkulu

Nullkulu

kes avastas elektri?

Kes avastas elektri

Elekter on tänapäeval asendamatu osa meie elus. Me kasutame elektrit mitmel otstarbel, alates valgustusest ja soojusest kuni telekommunikatsiooni ja arvutinduse kasutamiseni. Kuid kes avastas elektri ja kuidas see meie igapäevaelusse jõudis? Sellest artiklist leiad vastused nendele küsimustele ja palju muud huvitavat elektri avastamise ja ajaloo kohta.

Elektrit täheldati juba antiikajal, näiteks selles märkis on kirjeldatud, kuidas magnetil oli võime rauale jõudu avaldada. Kuid tänapäevaseid elektriseadmeid ja -süsteeme ei arendatud välja enne 19. sajandit.

Üks varasemaid elektromagnetismiga seotud avastusi oli itaallasest füüsiku Alessandro Volta 1800. aastal loodud esimene keemiline aku. Tema avastus oli oluline, sest see näitas, et elekter saab olla püsiv ressurss ja seda saab kasutada jõuallikana. Ta konstrueeris veergade meetodi, mis kasutas katkendlikke metallplaatide ahelaid, et põhjustada pingeid. Tema töö viis lõpuks prototüübi loomiseni, mis võimaldas laiendada ideed, mida kasutatakse tänapäeval paljudes seadmetes.

Elektri teooria panid aluse teadlased nagu Michael Faraday ja André-Marie Ampère. Faraday uuriski eksperimentaalselt elektromagnetismi. Ta lõi oma skeemid, et teha kindlaks ioonide varustamise elektripotentsiaalid. Hiljem arendas ta teooria, et magnetvälja liikumine võib põhjustada elektrivoolu. Andre-Marie Ampère avaldas 1825. aastal dokumendi magnetiliste vastasmõjude kohta, mille põhjal avastas ta kahekordse jõu põhimõtte ja juhtis tähelepanu sellistele teguritele nagu traadi läbimõõt ja pikkus voolujuhtme mõjutamiseks.

Karl Friedrich Gauss ja Wilhem Weber lõid praeguse mõõtmise aluse, mis võimaldab meil mõõta elektrilaengut, tänaseni kasutatakse numbrite väljendamiseks sentimeetreid (statuhms) ja voltide väliühikuid. Samuti edendasid nad uuringuid magnetismi ja elektriväli kohta ning ootasid, et nende uurimiste edendamine võib olla elektritarneteks heaks põhjuseks.

Elektrimootorid esmakordselt leiutati 1820ndate aastate lõpul. Need lõid sageitud pinge, mis tekitas elektrimagnetilise väli ja see elektrienergia muundati mehaaniliseks liikumiseks. Selle tehnoloogia töötas välja Briti teadlane William Sturgeon, kelle leiutis aitas luua elektrimootoreid, tulepõletusi, spiraale ja muid elektromagnetseid seadmeid.

1866. aastal õnnestus Ühendkuningriigi inseneril Sir Joseph Wilson Swanil luua esialgne lambipirn. Swan lõi kõrgekvaliteedilise süsinikkiudu, mida töödeldi nii, et seal poleks hapnikku. Seejärel asetas ta kiud vacuumisse ja saavutas valguse vabanemise kergesti juhitava voolu kaudu. See võimaldas luua esialgse lampide süsteemi, mis toimis tulevikuks.

Thomas Edison mängis olulist rolli elektrienergia levitamisel üldsusele. Tema leiutised hõlmasid töötava filamendiga lampi (süüdemeetod, mida Swan kasutas) ja keskkonnasõbraliku alternatiivi, mida kasutati alalisvoolupumbas. Tema abiga oli võimalik luua võimas süsteem, mis võimaldas majapidamistel töödelda elektriseadmeid sellel ajaperioodil.

Elekter on muutunud üha olulisemaks meie igapäevaelus. See on muutnud suhteid tehnoloogiaga ja on kahtlemata mõjutanud majandust, meditsiini ja lugupeetud maailma tulevikku. Elektritootmine ja elektrisüsteemid on kindlasti jätkusuutlikud, et meie vajaduste tulevikus vastamiseks võimaldaksime tehnoloogiat laialdasemalt kohaldada ja parandusi edasi arendada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et elektri leidmine ja ajalugu on olnud pikaleveninud protsess, mis on vajanud paljude teadlaste pingutusi ja väljakutseid. Tänapäevane elektrisüsteem ja seadmed on olulised osa meie igapäevaelust ning nende edendamiseks on vaja pidevalt teadus- ja arendustegevust. Elektritööstuse tulevik on paljulubav ja me saame oodata veel palju innovaatilisi vastuseid, et rahuldada meie kasvavaid vajadusi ja nõudmisi selles valdkonnas.