Kes olid eelmises elus?
Igal inimesel on olemas minevik, millest me enamik väga vähe teame. Mõned usuvad, et minevik kirjutab meie tulevikku. Teised aga arvavad, et minevik on minevik ja sellel ei ole tähtsust. Kuid mis siis, kui taassünd on tõesti olemas? Mida see tähendab, kui meie eelmise elu jäljed jäävad meiega andes märku sellest, mida meie minevikus olla võisime?
Reinkarnatsioon on vanade religioonide ja filosoofiate õpetus, mis väidab, et hinged on surematud ja pärast keha surma liiguvad uude algusse uuesti. Reinkarnatsiooni kontseptsioon erineb usundite vahel, kuid paljud neist jagavad ühist ideed, et hinged jäävad elama pärast füüsilise keha surma. Nad võivad valmistuda uue keha jaoks või taasühineda nendega, kes neid armastasid.
Reinkarnatsioon räägib asjaolust, et keha surma korral on hinge loomulik jällenatsimine erinevates vormides. Sõna reinkarnatsioon pärineb ladinakeelsest sõnast “reinkarnatio”, mis tähendab uuesti lihakssaamist. Paljud usuvad, et keha vajab hinge, hing aga vajab keha. See tsükkel kestab igavesti.
Usume siin, et enamik inimesi näeb ennast kindlal viisil. Meil on idee oma eesmärkidest, soovidest, vajadustest ja hobidest. Kuid mida me ei tea, on see, kas see “mina” kogemus kestab ainult selles elus. Võib-olla oleme otsinud oma eesmärki maailmas, kuna meie olemus on loodud teadmatuse ja unustuse kaudu.
Nii jõuame küsimuse juurde: kes olid meie eelmises elus?
Kui uskuda reinkarnatsiooni, võib see avaldada tohutut mõju meie isiklikule kasvule ja arengule. Ehkki meid ei pruugi esmamuljel eelnevas elus midagi meelde tulla, võib meie meele teadvusliku laiendamise abil õnnestuda oma eelmises elus leida sarnaseid jooni.
Kas olete kunagi küsinud endalt, kas olete kunagi naiseks saanud? Või kas olete olnud palju noorem, kui teie vanus praegu näitab? Need küsimused ja veel palju muudki võivad tekitada huvi oma mineviku vastu.
Millised vihjed võivad aidata meil mõista, kes olime eelmises elus? Minevikusündmuste peegeldus võib meile anda juhtnööre selle kohta, kes me kunagi olime. Hea alguskoht on otsida märke selle kohta, kes me olime, ja uurida neid, kes olid meie keskkonnas. Kuidas suhtusime teistesse inimestesse, millised olid meie huvid ja püüdlused? Kas olime oma käitumises või mõtlemises sarnased kellegagi, keda teame?
Esimene samm, kuidas ujuda läbi oma mineviku tundmatuks jäänud vetes, on iseendaga kontakti saamine. Enne kui alustame, vaatame, kuidas inimesed oma eelmise elu mälestusi mäletavad ja millised kogemused näitavad kõige sagedamini selle olemasolu.
Inimestele, kes kannatavad eelmise elu kogemuste all, või inimestele, kes soovivad oma eelmise elu jälgi leida, on olemas reinkarnatsiooniteraapia. See teraapia sisaldab hüpnoosiseansse, mis aitavad inimestel õppida kontrollima oma meelt ja siseneda juba läbitud elu kogemuste alateadvusse. Teraapia esimene samm on leida oma aju olemasolevad kohad, mis salvestavad teavet sügavaimates kihtides, nii et saate nendega hõlpsalt ühendust võtta.
Kuna reinkarnatsioon jääb paljude jaoks väga kaugeks ja müstiliseks, siis ärgem pühkigem maha ka selle võimalust. Kui hakkate oma elu vaatama reinkarnatsiooni raamistiku läbi, avastate võib-olla hoopis täiesti uut vaadet iseendasse ning leiate mõtte päritolu ja oma elu kõrgeima mõtte ja eesmärgi.
Kokkuvõtteks, vähemalt osaliselt ei ole see, mis me esmalt arvame, võib-olla ainus eksistentsi kogemus, võimalus, et meie hinges on kogemusi möödunud eludest. See, kes me oleme, ulatub läbi aja, ruumi ja vähemalt osa sellest, kes me oleme, on planeeritud elueelseis planeerimise korras. Kõik, mis meie elus juhtub, annab meile võimaluse kasvada ja kasutada oma kogemusi järgnevatel eludel. Kui me hakkame mõtlema õpetuste üle, mida minevik meile annab, võime hakatagi paremini aru saama sellest, kes me oleme ja milleks me siin maailmas oleme.