Nullkulu

Nullkulu

miks rähn puudel toksides peavalu ei saa?

Miks rähn puudel toksides peavalu ei saa

Puudele raiutud puidurägastikku kuuldes mõtleme tavaliselt kohe esimesena rähni. Kõik on näinud filme, kuidas rähn punakate sulgedega pead trummelina kasutab või kuidas ta võimsa nokaga suuri koorelappe peab maast lahti kiskuma.

Aga kuidas on võimalik, et rähn nii paljude puidurägastike peal trummeldades ja nokkides endale peavalu ei saa? Kõlab ju uskumatuna, et sellised koormused ei tee talle paha.

Käesolevas artiklis uurime lähemalt, millised on rähni füüsilised omadused, mis lubavad tal nii edukalt puidurägastike peal nokkida ja trummeldada, ning miks ta selle käigus samas ise vigastusi ei saa.

Kuidas rähnil pea vastu peab?

Rähnide erinevaid liike on kogu maailmas umbes 200, neist Eesti metsades levinumad on suur-kirjurähn, hall-kirjurähn ja teder. Kõigil nendel liikidel on pea kujundiks pall – see on suur ja raske ning moodustab kogu keha pikkusest ligi kolmandiku.

Kuid miks on rähni pea nii eriline? Asi on jäikuses ja tugevuses.

Pealuu ja selgroolülid kujundavad rähni pea nii, et see suudaks kanda rasket koormust ja pidevat trummeldamist. Enamikul lindudel on pea suurel määral kergem ja tunduvalt vähem jäik.

Rähn on võimeline toime tulema peaaegu iga puidukogumiga, mida ta kätte saab. Selleks, et ta saaks oma tugeva noka abil puu pealmist kihti eemaldada ja leida endale sellega sobiva asukoha, peab ta aga pead pidevalt liigutama.

Selles keerulises protsessis on rähni pea tugevus suurimaks trumpiks. Tavaliselt võtavad rähnid oma nokaga esmalt väikseid lööke, mitte kohest õnnestumist. See aitab neil oma lööke täpsemaks timmida ja vältida vigastusi.

Kuid kas see tähendab, et rähn võib lõputult puu kallal nikerdada, kartmata ennast vigastada?

Kuidas rähn oma pea kaitseb

Kuigi rähni pea on tugev ja võimeline kannatama koormust, on see siiski olulisemate organite – nagu keha ja aju – kaitsmiseks loodud. Rähnide pealuu on üsna paks ja kokku surutud, samuti on see mõnevõrra karvane, mis aitab vähendada kahju ning pehmendada tugevaid lööke.

Loomulikult ei pruugi rähn puudel nokkides alati vigastustest pääseda. Kui ta avastab, et tema nokk ei ole piisavalt tugev või et ta ei saa puidukimpust lahti, on tema tavaline reaktsioon lihtsalt edasi minna ja teisele puule üle minna.

Kokkuvõtteks võib öelda, et rähni pea on täpselt nii tugev kui vaja, et tagada tema pidev tegevus puidu kallal, samal ajal kaitstes keha ja aju võimalike vigastuste eest. Kui kõik sujub, võib rähn oma töökohustuste juures olla terve ja õnnelik pikki aastaid.

Seega, kui kuulete metsas rähni nokkimist ja trummeldamist, võite olla kindlad, et rähn ei tunne sellest peavalu ning on õnnelik oma loomuliku eluviisi juures.