Kuidas mõjutab inimtegevus kõrbe loodust
Kõrbetes on looduskeskkond äärmiselt habras ning tundlik. Inimtegevus on kõrbe ökosüsteemi tasakaalu häirinud. See häiring on kaasa toonud pikaajalisi tagajärgi, mõjutades elusolendite seisundit, elupaikade säilimist ja kliimat kogu planeedil. Selles artiklis vaatleme, kuidas inimtegevus kõrbe ökosüsteemi mõjutab.
Sissejuhatus
Kõrb on elupaik, millele on omane kuiv ja kuum kliima, kus sademete hulk on minimaalne. Kuid erinevalt sellest, mida algselt arvati, ei ole kõrb tühine osa Maa elupaigast. Kogu planeedil asub üle 30% paigast, kus domineerib kõrbekliima. Kõrbed on koduks tuhandetele liikidele, kes on kohastunud selle raskete tingimustega keskkonnaga. Kuid inimesed on nendes piirkondades laialt levinud ning sellele on kaasa toonud palju muutusi kõrbekeskkonnas.
Inimeste väljakutsed kõrbeloomuliku eluga
Inimtegevus mõjutab kõrbe ökosüsteeme paljudel viisidel; alates saastamisest ja kliimamuutustest kuni elusolendite hävitamiseni. Kõrbe elupaigad on muutunud hävitavalt inimeste liikumiste ja tegevuse poolt, need tegevused võivad mõjutada liikide koosseisu, levikut ja aineringet.
Kõrbed on asustatud piirkonnad, mis võivad mõjutada looduskeskkonda kahel viisil: otseste negatiivsete mõjude kaudu (lõhkumine ja hävitamine) ja kaudsete mõjutuste kaudu (õhusaaste, kliimamuutused, reostus jne). Inimesed kasutavad kõrbe tooraineid ja ressursse, näiteks vett ja puid toiduvalmistamisel, metallide ja mineraalide kaevandamisel, nafta- ja gaasitööstuses ning turismis ja puhkuses jne. Piirkonna rikkalikud ressursid on kaasa toonud elanikkonna kasvu, eriti linnades ning see omakorda toob kaasa tõsiseid keskkonnamõjusid.
Rohkem autosid, toitu jne hakkavad liikuma läbi kõrbe, ehitades teid, liigutades raudteeliine ja sõjaväge, tungivad kõrge kaitse all olevate nende alade struktuuri. Liiklussummutus ja saasteainete õhusaastamine kahjustavad kogu ökosüsteemi, sealhulgas elusolendeid, sealhulgas taimi ja loomi, kellel on vähem juurdepääsu puhtale õhule ja veekogudele.
Kõrbe ökosüsteemide hävitamine
Inimeste tegevus mõjutab kõrbe ökosüsteeme mitmel viisil. Üks nendest viisidest on elupaikade hävitamine, mis on kaasa toonud palju liikide hääbumisi. Inimesed on hävitanud palju taimestiku, mida kohalikud loomad kõige rohkem söövad, näiteks karjamaad, mida traditsiooniliselt kasutatakse karjakasvatuses. Inimtegevus on põhjustanud ka erosiooni ja kivimitega kaetud aladeks, kus taimestikule on raske kasvuks sobivaid tingimusi luua. Kõik need tegevused tähendavad, et elupaigad on kõrberikkuses kogu maailmas vähenenud.
Maa ja taimkatte hävitamine on üks suurimaid ohte kõrbe ökosüsteemidele. Kohalikud inimesed kasutavad põllumaa kehtestamiseks tihti tulekahju meetodit. See protsess lõhub maakatte ja muudab mulla viljakuse väga madalaks. Ülekasutamine ja ületarbimine on muutnud kõrbe taimed üliharuldaseks ja mõnes kohas taimed praktiliselt puuduvad. Selline käitumine võib lõpetada ka vee allikate leidmise võimalused ja kahjustada ulatuslikult allikaid, mida kasutatakse kõrbe looduse säilitamiseks.
Kõrbe kaudsed mõjud
Inimtegevus mõjutab kõrbe ökosüsteeme ka kaudselt, nagu näiteks õhusaaste, reostus ja ilmamuutused. Need mõjud on tihedalt seotud ning mõjutavad kõrbe pindala ning selle organismide tervist ja kasvu.
Kuigi paljud inimesed ei ela kõrbes, kanduvad nende heitmed kõrbe kaudu. Näiteks kui linnad ja tehasetööstus töötavad, vabastavad nad atmosfääri tohutult saasteaineid ja kasvuhoonegaase. Need saasteained kanduvad ja kogunevad õhus ning lõpuks jõuavad kõrbete atmosfääri ja mulda. Nii rändab tuttav autosuits ja teised reostused kõrbesse ning saastestub õhk, mida loomad hingavad ja maa-ala rahvusvahelist kliimat.
Kliimamuutus on samuti mõjutanud kõrbe ökosüsteemi kättesaadavust ja veevarustust. Kõrbed kannatavad veepuuduse all ja kliimamuutus halvendab olukorda veelgi. Üha enam ulatuvad kõrbesse ulatuslikud maapiirkonnad, mis kasutavad ära loodusvarasid. Kerge veekatkestus võib maha suruda nii inimeste, taimede kui ka loomade hulki, kes on juba kõrbekeskkonnale sobivalt kohanenud ja väga tundlikud kõrge temperatuuri ja kuivuse suhtes.
Järeldus
Kokkuvõtlikult võime öelda, et inimtegevus on kahjustanud kõrbe ökosüsteemi kahel viisil: otseste mõjude ja kaudsete mõjude kaudu. Inimtegevus lõhub elupaiku, hävitab taimestikku, põhjustab veevarude ammendumist ja tõstab temperatuuri. See kõik mõjutab kõrbe elanikkonna koosseisu, selle säilimist ja kliimat kogu Maal. Et säilitada tervet kõrbe ökosüsteemi ja selle elurikkust, peame muutma oma käitumist ning rakendama meetmeid, et vähendada inimtegevuse negatiivset mõju kõrbe elupaikadele.